“Koostöö on kahesuunaline protsess” – muljed “Kellega?” moodulist
Detsembris lõppes Tartu 2024 esimese kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi neljas moodul “Kellega?”. Kuna uue aasta saabumisega algas järgmine moodul “Mis sõnumid?”, on aeg võtta kokku möödunud kuude töö ja jagada muljeid protsessis osalevatelt projektiarendajatelt, programmiliini juhilt ja loomenõukogu liikmelt.
Projektiarendajate muljed
Arendusprotsessi neljanda mooduli “Kellega?” põhiteemaks oli partnerid – nende leidmine Eestist ja välismaalt ning kaasamine oma tegevustesse. Arendusprotsessist osavõtva projekti Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestival eestvedaja Veljo Runneli sõnul peaks olema rahvusvahelise koostöö arendamine sihikindel ja pidev tegevus. “See eeldab palju ajalist pühendumist suhtlemisele, kontaktide võrgustiku kasvatamisele,” sõnas Runnel. Tema sõnul on väga oluline olla avatud – nii oma soovide osas kui teiste osapoolte soovide arvestamisel. Runnel täpsustas: “Peab meeles pidama, et koostöö on kahesuunaline protsess ja ei saa ainult enda huvidest lähtuda.”
Projekti Kylas eestvedajate Aigi Young ja Kadri Moppel sõnul kinnitas arendusprotsess neljas moodul seda, et planeerimine aitab püsida õiges tempos ja ajagraafikus. “Alusta lõpust, pane kirja kuhu sa jõuda tahad ja siis hakka vaatama, kuidas ehitada tee selleni,” soovitas Moppel.
Runnel leidis, et kuna tema projektimeeskonna tegevus on suures plaanis nii-öelda hooajaline, siis võib tekkida olukord, kus asjadel vabalt kulgeda lastes võib partnerite leidmine ja nendega koostöö arendamine jääda liiga hiljaks. Samuti on ta sõnul Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestivali meeskonnas hetkel puudu inimene, kes saaks pidevalt keskenduda uute partnerite leidmisele, nendega koostöö arendamisele ja hoidmisele. Projekti Kylas arendajad leidsid, et nende jaoks on üsna keeruline näha erinevaid protsesse pikalt ette. “Sellest lähtuvalt on raske “ennustada” kellega peaks ja võiks kokku puutuda ning partneritena kirja panna,” ütles Moppel.
Loomenõukogu tagasiside
17. detsembril kogunesid Tartu 2024 loomenõukogu liikmed ja programmiliinide juhid, et ühiselt koostada arendajatele tagasiside. Loomenõukogu liige Anneli Saro silmis on arendusprotsess jõudnud punkti, kus on keeruline üldistusi luua. “Iga osaga käriseb läbitöötatuse ja pühendumise aste erinevate projektide vahel järjest suuremaks,” ütles Saro. Positiivsena tõi Saro välja selle, et arendusprotsess suunab arendajaid kõiki strateegilisi küsimusi süsteemselt läbi mõtlema ja see võib kaasa tuua ka esialgsete ideede muundumise.
Kõige enam tekitas Sarole küsimusi partnerite ja rahastuse suhe. Ta väitis: “Mõtlema pani see, et suurem osa partnereid ei too endaga kaasa justkui mingit kapitali, näiteks ei panusta oma tegevustoetuse, tööjõu, ruumide või materjalidega.” Saro loodab, et see mulje on seotud vaid antud arendusetapiga ja et edasi liikudes asjad selginevad. “Kui aga partnerlussuhted ongi mõeldud üles ehitada põhimõttest „maksame kõik kinni“ lähtudes, siis ei pruugi need suhted kuigi kaua vastu pidada,” toonitas Saro.
Anneli Saro loomenõukogu kohtumisel. Foto: Mana Kaasik
Programmiliini juhi kokkuvõte
Programmiliini Omapära ja Euroopa juht Angela Ader võttis lõppenud mooduli kokku. “Arendusprotsessi neljas seminar suunas projektiarendajaid mõtlema tähenduslikule koostööle ning otsima endale sisutäiendavaid partnereid,” sõnas ta. Ader leiab, et sihtasutuse sooviks on see, et Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajad muutuksid oma mõtlemises ja koostöös rahvusvahelisemaks, et nad näeksid oma projekte kui Euroopa kultuuriprojekte.
Aderi sõnul tuleb ühiselt 2024. aastaks välja töötada rahvusvaheliselt kõrgetasemeline programm, et Tartu paistaks külalistele Euroopast ja mujalt Eestist silma. Ta selgitas: “Ootamatud partnerid teisest valdkonnast aitavad avada ideid uue nurga alt, nad toetavad meid programmi loomisel, mille üle tunneme uhkust.”
Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse ellu 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsust võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus “Ellujäämise Kunstid”. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbinud projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Pärast esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.
