Meediakajastused

1924. aastal sõnastati sürrealismi manifest. 100 aastat hiljem tähistati seda tähelepanuväärset sündmust Tartus, mis on alati olnud Eesti sürrealismi kese – Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis leidis aset näitusesari „Sürrealism 100“.  Sündmused toimusid koostöös Praha Rahvusgaleriiga. 20. Sajandil oli Praha Pariisi kõrval üks olulisemaid sürrealismi keskusi. Sarnaselt Eesti kultuuri- ja kunstiloole, on ka Tšehhi ja muu Kesk- ning Ida-Euroopa kunst jäänud suurest narratiivist teenimatult kõrvale ja tähelepanuta.

Eesti klubikultuuri edendaja ööklubi HALL alustas Tartus uue elektroonilise muusika festivaliga.  Muusika, töötubade ja rahvusvahelise konverentsiga rõhutati alternatiivsete kogunemiskohtade olulisust, pühitsetakse klubikultuuri selle erinevates vormides ja vaadeldakse seda kui viljakat pinnast, kust võrsuvad värsked ideed, mis kujundavad ühiskonda meie ümber.

Veljo Tormise kooritsükkel „Unustatud rahvad” jõudis Chœur de l’Orchestre de Paris (Pariisi Orkestri Koori) esituses Tartusse. Kõlasid Tormise tsükli kolm osa: „Isuri eepos, „Vadja pulmalaulud” ja „Ingerimaa õhtud”. Kontserdil lauldi vadja ja isuri keeles ning ingerisoome murdes Ingrid Männi juhatamisel.

Kureeritud Elurikkus toob ja loob Tartu kesklinna parkidesse ja haljasaladele rikkalikumalt elu, et linn muutuks mõnusamaks paigaks nii taimedele, putukatele, loomadele kui inimestele.

2024. aasta suvel toimus kolmes Eesti linnas – Tartus, Valgas ja Viljandis –  rahvusvaheline, peamiselt postsotsialistlike riikide autsaiderkunstile keskenduv näitus, kus tutvustati laiemale publikule erilist tuge vajavate kunstnike loomingut.

Tartu lauluväljakul astusid koos üles maailmakuulus multiinstrumentalist Jacob Collier ja vokaalansambel Take 6. Nendega koos astusid üles spetsiaalselst selleks korraks loodud Tartu 2024 sümfooniaorkester, mida juhatas Valter Soosalu. Kontserti soojendas Noep.

Vabaõhunäitus “Metsikud bitid” toimuskolme aasta jooksul kolmes Balti riigis. Kaks väiksemat välinäitust leidsid aset 2022. aastal Euroopa kultuuripealinnas Kaunases ning 2023. aastal Lätis. Projekt kulmineerus põhinäitusega Otepää lähistel asuvas tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam, kus kunst sulas keskkonnaga ühte.

“Ma võtan selle enda kanda” oli avaliku linnaruumiga suhestuv rännakuna kulgev tantsulavastus. Oda Holmvik Bredvold (Norra), Hanna Junti (Eesti), Maria K. Landmark (Norra), Karsten Lunde (Norra), Maya Mi Samuelsen (Norra), Sigrid Savi (Eesti), Nele Tiidelepp (Eesti) ja Margaret Tilk (Eesti) on kaheksa kunstnikku, kes moodustavad interdistsiplinaarse ajutise kollektiivi erinevatest soovidest, unistustest, vajadustest ja oskustest. Neid ühendab pehmuse otsing ning huvi avaliku ruumi ning liikuvate kehade vastu.

Legendaarne Linda kolhoosi rahvamaja taaselustas üheks õhtuks pika laua pidude traditsiooni ning kutsus huvilisi hoogsale retroretkele läbi piirkonna kultuuriloo. Kolmeosalisel rahvapeol kohtusid Eesti pärimuskultuur ja aegumatud lööklaulud ning lauad olid lookas 1980ndate lemmiktoitudest.

Siit saad lugeda 2024. aasta jooksul Delfi “Tartu 2024 elamused” rubriigis ilmunud tekste.