Skip to main content

Tartu 2024 projektid tutvustasid end Lõuna-Eesti heaolufoorumil

15. jaanuaril toimus Tartumaa Omavalitsuste Liidu korraldatud Lõuna-Eesti heaolufoorumi neljas teematuba “Kultuur ja vaimne tervis”. Foorumil said sõna neli Tartu 2024 kultuuriprogrammi pürgivat projekti programmiliinist Inimene ja Oskused, mis käsitlevad heaolu ja vaimse tervise teemasid. Osalejaid kutsuti kaasa mõtlema ja arutlema teemadel, kuidas saaks Euroopa kultuuripealinna projektide kaudu parandada inimeste sotsiaalset heaolu, tegeleda kiusuennetusega ning aidata kaasa vaimse tervise parandamisele. Loe lähemalt, mida foorumil räägiti!

07. veebr. Kaidi-Lisa Kivisalu


Erni Kask, Tartu 2024 programmikoordinaator

“Millal jõudis vaimne tervis meie programmi lähedale? Kõikides aruteludes, mida me tartlaste ja lõunaeestlastega enne kandideerimist pidasime, kerkis see teema pidevalt üles. Kui mõtleme igaüks enda peale päris ausalt, siis tõenäoliselt on kõik selle teema varjukülgedega rohkemal või vähemal määral kokku puutunud. Sellepärast on see osa meie ühest programmiliinist, mille nimi on Inimene ja Oskused. Lisaks tegeleb see programmiliin ka nende loojatega, kellel on eellähtena selline olukord, kus nad peavad toimetama maailmas teistel tingimustel kui enamus. Nad on loojad, nagu me kõik. Me leidsime, et ka sellel kunstnike ringil peab olema koht meie programmis.”


Kaupo Lõhmus, Tartu Meeste Garaaž

“Meie organisatsioon on mõeldud põhiliselt kesk- ja vanemaealistele meestele. Ehk siis 45+, kes on jäämas või jäänud pensionile. Kuid see ei tähenda seda, et tegevus oleks selle vanusega piiratud. Tegelikkuses võivad meie tegevustega ühineda tunduvalt nooremad mehed, kes leiavad selles kooskäimise vormis enda jaoks miskit huvitavat ja kasulikku.”

“Oma tegevuste kaudu soovime luua ja pakkuda osalemisvõimalusi võimalikult mitmekülgsetes ettevõtmistes. Soovime mehi kaasata kultuuriellu, sest meeste hulk, kes iga päev kultuuri tarbivad, ei ole suur. Meie põhiülesandeks Eesti oludes on kaasaaitamine meeste positiivse vananemise kuvandi loomisele ja kujundamisele.”

“Meie praeguses sotsiaalsüsteemis puuduvad tegevused, mis aitaksid üksilduse ja sotsiaalsest elust kõrvalejäämisega seotud probleeme ennetada. Me tahame laialt levinud stereotüüpe murda. Arvatakse, et mehed justkui ei taha või ei oska, kuid koos midagi tehes on mehed väga spontaansed ja koostöövalmis.”

“Üksilduse probleem eksisteerib nii meil kui Euroopa laiemalt ja kogu maailmas. Selle probleemi olemasolu, hiilivat iseloomu ja kurbi tagajärgi teadvustatakse meie ühiskonnas liiga vähe. Üksilduse probleemidele leevenduse pakkumine on meie Meeste Garaaži tähtsaimaks ülesandeks.”


Eliis Vaino ja Hanna-Liis Kont, Luues Lähedust. Kiusuennetus Kunstimuuseumis

“Saime aru, et kiusuennetuse tund muuseumis on täiesti omal kohal ja õpetajad võtsid selle hästi vastu. Rõhutati, et on väga hea kiusuennetusega väljaspool koolimaja tegeleda ja pakkuda vaheldusrikast keskkonda lastele. Kunstikeskkond ja kunsti kaudu kiusuennetusest rääkimine on põnev, loov ja teistsugune võimalus kuidas pakkuda perspektiivi, mida ei ole võimalik pakkuda tavapäraste kiusuennetusprojektidega.”


Minna Sild, Stand Up For Your Mind

“2024. aasta pakub meile palju rikastavaid kultuurielamusi, aga ka palju muud, mida esialgu ei oskaks kultuuripealinna programmiga seostada. Stand Up For Your Mind toob laiemasse fookusesse vaimse tervise teemad ja me teeme seda läbi kultuuri ning huumori. Positiivne ja toetav huumor aitab paremini toime tulla stressiga ja aitab jagada isiklikke lugusi keerulisematest läbielamistest, mis vaimse tervisega võivad seotud olla.”

“Lisaks füüsilise keskkonna hoidmisele, mida me juba täna tunneme, on meie igapäeva teadlikku kõnepruuki tulnud ka väljend psühholoogilise keskkonna hoidmine. Kuidas see võiks välja näha? Üks võimalus on, et suurel osal inimestest on teadmised vaimse tervise murede märkamiseks ja oskused, kuidas toetuvalt sekkuda. Lisaks on inimestel ka oskus ja julgus oma enda vaimse tervisega seotud läbielamisi jagada, olla teiste poolt kuuldud, nähtud ja toetatud.”

“Me soovime Lõuna-Eestis koolitada 5000 inimest kogukondades, kes on täiesti tavalised inimesed ilma spetsiaalse ettevalmistuseta, andma vaimse tervise esmaabi. Tahame selle vaimse tervise esmaabi tuua igapäeva praktikasse, näiteks kohvikute päevale, festivalidele, üritustele. Tahame luua vabatahtlike grupi, kes esmaabi annavad.”


Mari Vallikivi, Varjatud Maailmade Avardumine

“Mujal maailmas on juba ammu räägitud võrdsuse printsiibist kunstimaailmas, kus inimesed, kes meil on varjatud, kes elavad kodudes või erihoolekandeasutustes, teevad kunsti päris professionaalidega võrdsel tasemel.”

“Me pidasime väga vajalikuks tuua siia Tartu konteksti meie arvates suurima avastuse, mis me tegime, mis on otseselt seotud psüühiliste erivajadustega inimeste kunstiga ja Tartuga. Omal ajal töötas Tartu Ülikoolis kuulus saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes Tartust lahkudes pani Saksamaal aluse õppekogule, millesse kogus oma patsientide töid. 1919 tuli teine kuulus saksa psühhiaater ja kunstiajaloolane Hans Prinzhorn, kes suurendas seda kogu. Lõppkokkuvõttes kogunes üle 5000 töö ja see on nüüd selles maailmas kõige olulisem kogu. Veel üks põnev link on see, et Prinzhorn kirjutas väga olulise raamatu, mis sai ühtlasi sürrealistide piibliks.”

“Lühike periood, mil me oleme seda tööd teinud, on pannud küsima loovuse algallikate kohta. Eriti kui vaadelda neid inimesi, kes üldse ei suhtle maailmaga. Kust see loovus siis pärineb, kuidas ta tõukub ja millised peavad olema tingimused? Aga suures plaanis on meie projekti eesmärk ikkagi ühel hetkel jõuda selleni, et tõepoolest nemad võiksid pidada end kunstnikeks, et neil on teine reaalsus selle kõrval, kus nad praegu elavad, et see muudaks üldist suhtumist.”

Päeva vestlust juhtis programmiliini Inimene ja Oskused juht Jaan Ulst