Tartu 2024 esimene arendusprotsess lõppes eelarve mooduliga
Aprillis lõppes Tartu 2024 esimese kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi kuues moodul “Kui palju?”. Mõtteid viimasest moodulist jagasid protsessis osalenud projektiarendaja, sihtasutuse finantsjuht ja loomenõukogu liige.

Projektiarendaja
muljed
Kuues moodul, mille teemaks oli eelarve, algas
19. märtsil veebiseminariga. Projekti Toomemäe Taasavamine arendaja Karoliina
Kalda sõnul aitab eelarve projekti konteksti asetada. „Tunnen, et õppisin
mitmeid projekte – sealhulgas enda oma – nii seminari kui ka projektiosa
kirjutamise käigus paremini tundma. Alati on hea kuulda, kuidas teised
eelarvele ja kaasrahastuse otsimisele lähenevad, milliste muredega kokku
puutuvad ning millised küsimused tekivad,“ rääkis ta, et teiste projektide
tegijatega kogemuste vahetamine aitab ka oma projekti paremini läbi mõelda.
Kalda tunnistas, et eelarve koostamine oli pikk ja
aeganõudev protsess, millest kõige rohkem tähelepanu nõudis eeltöö. „Vaja oli
läbi mõelda, milline info oli puudu ning kust seda leida, ja kuidas luua
süsteemne, samas selgelt mõistetav tabel, millest oleks kasu nii endale kui ka teistele
projektiga tutvujatele.“
Loomenõukogu
tagasiside
Seminarile järgnes Tartu 2024 loomenõukogu,
programmiliinide juhtide ja sihtasutuse finantsvaldkonna kogunemine, mille
eesmärk oli esitatud töödele ühiselt tagasisidet anda. Loomenõukogu liige Kuldar Leis leidis, et
eelarve koostamine sobis aastase arendusprotsessi jooksul käsitletud teemade
kokkuvõtteks nagu kirss tordile. „Arendajatel tuli unistused erinevatest tegevustest
numbrites ära tõestada. Silma paistis üldine tendents, et turunduseks mõeldud
kulud ei olnud piisavas mahus planeeritud. Arvan, et üritustele tähelepanu
tõmbamine läheb järjest keerulisemaks ja seda eriti tihedal 2024. aastal.
Palgakulud olid samas enamikes projektides pigem ülepaisutatud.“
Tagasisides oli läbivaks teemaks arenguruum
kaasrahastuse otsimise puhul ning vähene koostöö väliskülastajate ja
-partnerite suunal. See on loomenõukogu liikme sõnul loomulik, kuna eelkõige
tuleb sügavuti läbi mõelda kodukamara tegevused. Leis hindas eelarve mõistes
väga tugevaks kolmandiku projektidest. Siiski oli taotletav summa kaks korda
suurem, kui on võimalik rahastada. Mehe sõnul tuleb taotlejatel teha ennast kas
maisemaks või jäävad rasked otsused loomenõukogu õlule.
Finantsvaldkonna
kokkuvõte
Arendusprotsessi kuuenda mooduli
läbiviimist koordineeris SA Tartu 2024 finantsvaldkonna juht Toomas Peterson. „Oleme
arendusprotsessi kuuenda osaga jõudnud etappi, kus varasemates osades
kirjeldatud tegevused on vaja rahaliselt ära hinnata, perioodidesse jagada ja vajadusel
teha korrektuure kõiges varasemas, kui mõnele mõttele puudub rahaline kate või
koht selle taotlemiseks. Nüüd on oluline kõik pisiasjadeni läbi mõelda ja miski
ei tohi kahe silma vahele jääda,“ rõhutas ta.
Petersoni sõnul on arendajatel juba suur
töö tehtud, kuid päris palju on veel ees. „Oli hulk projekte, millega saaks
finantseerimise olemasolul kohe alustada, kuid enamikel on põhjust vaadata kirjutatu
kriitilise pilguga üle, hinnata võimekust leida tööjõudu ja muid vahendeid ning
teha plaanides vastavaid korrektuure. Loomenõukogu liikme Kuldar Leisi
kokkuvõttes on väga hästi välja toodud valdkonnad, millele rohkem tähelepanu
pöörata.“
Tartu 2024 esimene kultuuri- ja
haridusprogrammi arendusprotsess viiakse ellu aastatel 2020–2021 ning sellest võtavad
osa projektid, mis esindasid Tartut ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsust võidukas
Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus Ellujäämise Kunstid. Projekte
nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbinud projektid
jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi.