Liigu otse sisu juurde

Euruupa kultuuripääliin Tarto 2024

Euruupa kultuuripääliin Tarto 2024 om Eesti tippsündmüs ni Tarto ja Lõunõ-Eesti kõgõ suurõmb ütine ettevõtminõ

Mi tuu egän vannusõn inemiisi mano päält 1000 esi’sugudsõ sündmüse. Kava, miä kest Tarton ja Lõunõ-Eestin terve aastaga, kõnõlõs Ellojäämise Kunstõ luku – naa’ omma’ tiidmise’, mõistmisõ’ ja väärtüse’, miä avitasõ’ meil tulõvigun parõmbahe ellä’. Mii’ ku ütine kogokund taha naid tiidmiisi jaka’ ni samal aol tõisi käest mano oppi’. Nii mi luu läbi kultuuri, miä meid kand, parõmba hummõnidsõ päävä.

Euruupa kultuuripääliin Tarto 2024 om nii uma olõmisõ ku kava poolõst mitmõsugumanõ. Taa om ütelt puult väkev kultuuripido, miä meelütäs mano ossavõtjit nii Eestist ku välämaalt, ni tõõsõlt puult om taa võimalus haarda’ üten võimaligult pall’o inemiisi, et panda’ üten alos pikäaoliidsilõ muutuisilõ Tarton ja Lõunõ-Eesti.

Euruupa kultuuripääliina Tarto 2024 tsihi’:

  • Ellojäämise Kunstõ plaani perrä sündünü kavaga kaejilõ-kullõjilõ läbielämiisi pakminõ;

  • Tarto ja Lõunõ-Eesti uma näo ja esi’erälisüse vällätuuminõ nii umalõ ku välämaa rahvalõ;

  • 1 000 000 kaemist-kullõmist 2024. aastaga lõpus.

Ellojäämise Kunsti’

Ellojäämise Kunsti’ omma’ nuu’ tiidmise’, mõistmisõ’, väärtüse’, miä avitasõ’ meil tulevigun häste ellä’. Nuu’ omma’ tiidmise’, mõistmisõ’, väärtüse’, miä omma’ meile umadsõ’, midä mi piä tähtsäs, midä mi taha Euruupaga jaka’ ja ka esi’ mano oppi’.

Neli kõgõ tähtsämpä Ellojäämise Kunsti, miä paistusõ’ vällä Tarto 2024 kavast, omma’ umaperäsüs, kestmine, herksämiilsüs ja ütenluuminõ.

Ellojäämise Kunsti’ ehk Arts of Survival om Euruupa kultuuripääliina Tarto 2024 kunstilinõ plaan.

Lõunõ-Eestin kõnõldas lisas eesti keelele ka võro, seto, mulgi, kodavere ja tarto kiilt ni kultuuripääliin and ka uma pannusõ Lõunõ-Eesti kiili ja kultuurõ ni tan eläjide rahvidõ edeplaanilõ nõstmisõs ja näide jaos tähtside teemadõ arotuisis.

Kultuuripääliina kavan om uma kotus mitmõsugutsil mii’ ummi kultuurõ pääle tähelepandmist tõmbajil ettevõtmiisil: põlitsidõ kiili konvõrendsil ja mulgi konvõrendsil, edimädsel Kodavere laulupidol ni populaartiidüsliidsil kullõmisloengil esi’sugutsin lõunõeesti keelin. Ummi sannasündmüisiga tõmbasõ’ võrokõsõ’ tähelepandmist uma UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirjä kuulujalõ savvusannakultuurilõ. Niisama saa kultuuripääliinan kuulda’ seto leelot, miä om kah UNESCO vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirän. Mii’ ummi süüke mekist saa ossa kultuuripääliina kavva kuulujil söögikultuuriettevõtmiisil, Seto Tandsupido kuts põlitsit rahvit tandsulõ.

Võrokõsõ’ omma’ Vana-Võromaa põlinõ rahvas. Võrokõisi uma põlinõ kiil ja võro hindäpidämise kõgõ tähtsämb alos om võro kiil. Taa om üten seto, mulgi ja tarto keelega peri lõunõeesti keelerühmäst, midä peetäs õdagumeresoomõ kiili kõgõ vanõmbas eräle haros. Vana-Võromaa om Lõunõ-Eesti aoluulinõ maakund ni võrokõisi põlinõ maa ja keeleala, kon võrokõsõ’ ja näide edevanõmba’ omma’ elänü’ tuhandit aastit. Täämbätsel aol om Vana-Võromaa jaet Võro, Põlva ja Valga maakunna vaihõl. Võrokõisi om kokko päält 70 000. Näist suur jago eläs parhilla muial Eestin, päämädselt Talliinan ja Tarton. Võro kiilt ja kultuuri edendäs Võro Instituut. Võrokõisi huvvõ iist sais näide demokraatligult valit iistsaismiskogo Võrokõisi Kongress.

Veeränd Eestit pand' kokko uma nõvvu ja jovvu Euruupa kultuuripääliina nimel.

Kokko 20 Lõunõ-Eesti umavalitsust toova’ rahva ette esi’sugumaidsi sündmüisi ni kõnõlõsõ’ umma Ellojäämise Kunstõ luku.

Euruupa kultuuripääliina kõrraldasõ’: Antsla vald, Elvä vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otõpää vald, Peipsiveere vald, Põlva vald, Rõugõ vald, Räpinä vald, Setomaa vald, Tarto liin, Tarto vald, Tõrva vald, Valga vald, Viländi liin, Võro liin ja Võro vald.

Lõuna-Eesti kaart