Tartu andis Austria mägedes Euroopa kultuuripealinna tiitli üle järgmistele
Kuigi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 lõpupidu „Jää ja loo” paneb tiitliaastale punkti alles laupäeval, 30. novembril, anti tiitel sümboolsel tseremoonial juba üle järgmise aasta pärijatele. Põhja-Norra linna Bodø, Ülem-Austrias Bad Ischl ning Tartu andsid Austria mägede vahel üle kultuuripealinna teatepulga Chemnitzile Ida-Saksamaal ning Itaalia ja Sloveenia piirilinnale Nova Gorica-Goriziale.
Chemnitzi linnapeale Dagmar Ruscheinskyle andis Tartu poolt tiitli üle linnapea Urmas Klaas. Oma kõnes meenutas Klaas kultuuripealinna ettevalmistuse algust, mil juhtmõtteks valiti „Ellujäämise kunstid“. „Tollal ei teadnud me, kui suure tähenduse see idee saab. Järgnesid nii koroonapandeemia kui ka Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning juhtmõte sai palju kaalukama tähenduse,“ rääkis ta.
Kõnes avas Klaas, et Tartu ja Lõuna-Eesti viisid ellu rohkem kui 1600 sündmust, mis tõid Euroopa tähelepanu kohalikele traditsioonidele ja pakkusid platvormi rahvusvaheliseks koostööks. „Minu jaoks on kõige olulisem, et need inimesed, kes projektides osalesid, on altid edaspidigi Lõuna-Eestis kultuurisõnumeid kandma ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised olema,“ märkis Klaas.
Kõigi eelnevate kultuuripealinnade juhtide, programmi koostajate ning poliitikute sõnavõttudes kajas sündmuse jooksul sarnane meelsus: tööd on kultuuripealinnaga mehemoodi ning omajagu ka stressi, aga tasu selle eest on vääriline. Aasta täis kultuuri on eriline iga piirkonna jaoks ning seda ei tohi unustada nautida. Euroopa kultuuripealinna tiitel pole lihtsalt auasi, vaid tööriist demokraatia tugevdamiseks, rahvaste ühendamiseks ja kultuurilise mitmekesisuse tähistamiseks.
Nii tõdes ka tiitli üleandmisel Tartu 2024 juht Kuldar Leis, et ühest küljest on kahju tiitlist lahkuda, kuid teisalt jätkub kultuur ja koostöö Lõuna-Eestis alati ning 30. novembril Tartu 2024 lõpupeol on aega ka tehtud töö üle rõõmu tunda. Kuldar Leis lõpetas tiitli üleandmise kõne huumorika, kuid asjaliku sooviga: „Uutele tiitlikandjatele soovin tugevat vaimset tervist!“
Üleandmine toimus Ülem-Austrias Bad Ischli ajaloolises Lehári teatris, mille autor oli arhitekt Franz Ferdinand Edangler 1827. aastal, kui Ischl oli alles kuurortlinna populaarsust omandamas. Teater kavandati tollal populaarses imperialistlikus stiilis ning nimetati 1940. aastal Austria-Ungari helilooja Franz Lehári 70. sünnipäeva puhul ümber Lehári teatriks. Tänaseni oli nüüdseks eraomanduses saalis näha kunagise hiilgeaja hääbunud jälgi, samuti oli alles keiser Franz Josephi loož, mis tseremoonia ajal küll tühjaks jäeti.
Tseremoonia muusikalise poole eest hoolitses Burkina Faso laulja ning muusik Mamadou Diabate. Diabate kuulus Bad Ischli kultuuriprogrammi projekti nimega „Song/Song: lood lauludes, legendid ja salakeeled”. Meloodilises Sambla keeles lood andsid väärikale tseremooniale isikliku värvingu ning panid sellele emotsionaalse punkti.
2025. aastal täitub 40 aastat Euroopa kultuuripealinnade traditsioonist, mis sai alguse aastal 1985 Ateenast. Kultuuripealinnade idee looja oli Kreeka poliitik ja näitleja Melina Mercouri. Tegemist on Euroopa Liidu ühe kõige olulisema ja järjepidevama ettevõtmisega kultuurivaldkonnas.
Tartu 2024 saadab aasta ära laupäeval, 30. novembril lõpupeol „Jää ja loo“. Pidulik päev on täis erinevaid sündmuseid. Vaata kava, võta kaasa lähedased ja osale kindlasti Tartu 2024 lõpupeol.