Liigu otse sisu juurde

Tartu 2024 visiit Bodøs: tugevama koostöö suunas

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 meeskonna liikmed ning Tartu kultuuriasutuste esindajad külastasid tänu EEA Norway Grantsile samuti 2024. aastal kultuuripealinna tiitlit kandvat Bodø linna Norras.  30. maist kuni 2. juunini kestnud visiidi eesmärk oli tugevdada koostööd Norra kolleegidega ja rääkida potentsiaalsetest ühisprojektidest. Oma muljeid reisist jagavad Tartu 2024 turundusjuht Marika Goldman, Tartu valgusfestivali turundusjuht Karl Kristjan Kits ja Eesti Rahva Muuseumi näituste eriprojektide koordinaator Kristjan Raba.

Inimgrupp levitab mäe otsast.
09. juuni Kaidi-Lisa Kivisalu


Foto: Marit Helene Thoresen


Millise mulje jättis Bodø? Mida külastasid reisi vältel?

Marika Goldman: Bodø on kaunis 55 000 elanikuga linn polaarjoonest põhja pool. Reisi jooksul külastasime Bodø muuseume, kontsertsaali ja raamatukogu, mis on kohalike seas väga populaarne ajaveetmiskoht. Osalesime ka sündmusel, kus Bodø esitles oma uut visuaalset identiteeti. Põnev oli jälgida, mis visuaalset keelt Bodø edaspidi kasutab.

Kristjan Raba: Mul avanes võimalus külastada Bodø linnamuuseumit. Sain põhjaliku ülevaate nende linna ajalugu käsitlevast püsinäitusest ning Norra kolleegide uue väljapaneku plaanidest, mis annab 2024. aastal ülevaate saami nüüdiskultuurist. Arutasime koostöövõimalusi soome-ugri teemadel, kuulasin ka Arran keskuse saamide esitlust, mis tutvustas, millega keskus tegeleb ja milline on Saami kultuuri ning käsitöö olukord nüüdisajal Norras. Lisaks avanes mul võimalus näha ka põnevat rahvusvahelist koostöönäitust „Heritage“, mis käsitles mereprügi teemat, kuna Bodø planeerib ka keskkonna-teemalist programmi suunda

Karl Kristjan Kits: Külastasime Bodøt päevil, mil päike järgnevate kuude jooksul kordagi ei looju, mistõttu valgusfestivali korraldajana ei olnud võimalik tutvust teha näiteks huvi pakkuva linnavalgustuse küll aga muu keskkonna ja inimestega.

Külastasin lennundus- ja fotomuuseumi, merendus ja Bodø kultuuriajaloo muuseumi, Stormen kontserdimaja, raamatukogu, mitmeid restorane ja jalutasin mööda võrratut mereäärset promenaadi. Samuti matkasime Keiservarden mäe tippu, millelt avanes vaade nii Bodø linnale, merele kui ka ümber asuvale mäestikule.


Foto: Kerli Peetsalu

Mida ootad Bodølt 2024. aastal?

Marika Goldman: Bodø suurim eripära on loomulikult nende asukoht. Talvistel kuudel valitseb seal polaaröö ja juuni algusest alates polaarpäev. Mõistagi on nad oma programmi planeerinud ka vastavalt oma looduslikele eripäradele. Selline looduse rütmis programmi koostamine on minu jaoks väga põnev väljendus.

Kristjan Raba: Ootan põnevate Norra esinejate tulekut Tartusse. ERMi huvi oleks saada siia head esinejad Norra saamide suunal, kes illustreeriksid põhjarahvaste kultuuri ja annaks elava dimensiooni Euroopa suurimale soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“. ERMi juures tegutseva Hõimuklubi raames saaksime kahe kultuuripealinna koostöös tuua Eestisse asjatundjaid, kes lisavad rahvusvahelist dimensiooni. 

Karl Kristjan Kits: Usun, et Bodø üllatab külastajat lummavate loodusvaadete, imemaitsvate kalaroogade ning rikkaliku kultuuriprogrammiga, mis on tugevalt mõjutatud Saami kultuurist. Meie visiidi ajal avalikustatud visuaalne identiteet annab selle kohta esmaseid vihjeid.


Foto: Kerli Peetsalu


Mille poolest on Bodø Tartust erinev? Mille poolest on sarnane?

Marika Goldman: Võrreldes Tartu ja Lõuna-Eestiga on vahemaa, mis kulub regiooni ühest otsast teise sõitmiseks pea kahekordne. Bodø koos regiooniga on ligi 500 kilomeetrit pikk. Sündmuseid planeerides saab sellise eripäraga arvestada. Kindlasti oleme mentaliteedi mõttes sarnased, sest oleme Euroopa mõttes väikelinnad, mis katsuvad oma erilise programmiga silma paista.

Kristjan Raba: Euroopa kontekstis on mõlemad väikelinnad. Kommunikatsioon peab olema hea, et välja tuua kirev programm. Tundub, et muusikasündmuste plaan saab olema mõlema kultuuripealinna kavas kõrgetasemeline tänu sellele, et Bodø kontserdimaja toimib omamoodi kultuurikeskusena, kus antakse hääl ja esinemise võimalus nii alternatiivsetele noortele kui vanadele professionaalidele. Sarnane on ka põhiline sõnum “keskkond ja inimene”, sest Norra võimas loodus annab palju inspiratsiooni või järelemõtlemise ainet sellest, kui suur kunst see Ellujäämise Kunst siis tegelikult on. 

Karl Kristjan Kits: Igal linnal on oma iseloom, mis suuresti sõltub kogeja enda kultuurilisest taustast ning seetõttu jätaksin täpsema mõttearenduse lugejale/reisijale endale. Kuid Bodø on kahtlemata üks minu reisisoovitustest kus saab kogeda kõikehõlmavat rahulikkust. Bodø ja selle elanikud on minu jaoks rahulikud, soojad ja külalislahked. Paik, kus tundub, et probleeme käsitletakse kasutamata võimalustena.

 


Foto: Kerli Peetsalu

Kuidas plaanite teha tulevikus koostööd Bodøga?

Marika Goldman: Sisulist koostööd tegime juba enne ja ka pärast seda reisi. Meil on kultuuripealinnade võrgustik, kus jagame muresid ja edulugusid, kuidas oleme väljakutseid lahendanud. Arutame praegu, kuidas kahekesi turundada kultuuripealinnu Skandinaavia publikule, et välismaine publik leiaks meid üles.

Kristjan Raba: Koostöö selgub pärast seda, kui sealsete institutsioonide esindajad ise käivad Tartuga tutvumas. Arutame koos läbi, kas näiteks väiksem rändnäitus võiks jõuda Bodøsse. ERM saab anda tugevat sisu soome-ugri asjatundjate, võime välja pakkuda visuaalantropoloogia valdkonna teemasid, tutvustada väljaandeid ja filmiprogrammi. Norra Lennundusmuuseumi välja pakutud teema „Stories of Cold War“ haakub omamoodi Raadi militaarpärandi põneva looga, mis on sarnane nii Tartu kui Bodø lähiajaloos. Aeg näitab! 

Karl Kristjan Kits: Hoolimata sellest, et tegemist oli esmase kohtumisega, said üsna kiirelt selgeks ühised valdkondlikud murekohad. Need on lähtepunktid, millele meie alanud koostöö keskendub ning lahendada püüab. Mul on äärmiselt hea meel, et nii Bodø kui ka Tartu on valmistamas linnavalgustuse strateegiat, mille järgi linnakeskkonda arendada. Tõsi, meie lähtekohad on küll erinevad – Bodø keskendub uuele, järgneval kümnendil rajatavale linnaosale, Tartu aga olemasolevale. See on põhimõtteline vahe, milles eelis on kahtlemata Bodøl. Luua linna valguskeskkonda nullist on arhitektidele ja disaineritele lihtsam kui Tartu puhul juba rajatava renoveerimine.

Esmane plaan on viia omavahel kokku nii Eesti, Norra kui ka teiste riikide valgustusvaldkonna spetsialistid, et õppida üksteise kogemustest ning seeläbi koostada Tartu eripärasid ja teiste kogemusi arvestav parim valgustuse strateegia. See on elav ja pidevalt arenev dokument, mis annab kohalikule omavalitsusele ja erasektorile kindluse mõtestatud valguslahenduste loomiseks. Usun, et antud näide on vaid üks paljudest koostöövõimalustest, mille algatatud mobiilsusprogramm võimalikuks teeb.


Foto: Erni Kask