Tartu 2024 tagasisideuuring: tiitliaasta tõi piirkonda turiste ja elavdas kultuurielu, ent oli ka kurtjaid
Norstat Eesti korraldas 2025. aasta veebruaris ja märtsis kvantitatiivse veebiuuringu Lõuna-Eesti elanike, poliitikute ja ettevõtjate seas. Elanike puhul kasutati ka telefoniuuringu meetodit ja küsitlusele vastas 2524 inimest. Ligikaudu 70% kohalikest elanikest külastas ka Tartu 2024 üritusi.
Lõuna-Eesti elanikest vastas enamik (90 protsenti) küsimusele „Kas olete teadlik, et Lõuna-Eesti omavalitsustes, sh Teie vallas/linnas, korraldati Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 sündmusi?“ jaatavalt.
Norstat Eesti uuringust ilmnes ühtlasi, et nendest vastajatest, kes olid Tartu 2024 üritustest teadlikud, oli enamus (68 protsenti) neil üritustel ka osalenud, seejuures enamasti kahel-kolmel üritusel.
Tartus käidi rohkem ja Tartu oli meedias nähtav
Küsitletud Lõuna-Eesti elanikest vastas 78 protsenti, et kultuuripealinna aasta tõi Lõuna-Eestisse tavalisest rohkem turiste, kes tarbisid kohalikke teenuseid, nagu toitlustus ja majutus.
59 protsenti vastanutest leidis, et tiitliaasta koostööga sarnane ehk Lõuna-Eesti-ülene koostöö peaks kohalike omavalitsuste majanduse edendamiseks jätkuma. 58 protsenti oli seisukohal, et Tartu 2024 aasta mõjutas Lõuna-Eesti ettevõtlust.
Sama valimi 63 protsenti vastajaid arvas, et Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmine elavdas kohalikku kultuurielu, ja 61 protsenti märkis, et see tegi piirkonna meedias rohkem nähtavaks. Pooled vastajad leidsid, et kultuuripealinna aasta muutis Lõuna-Eesti atraktiivsemaks ja parandas selle mainet. 78 protsenti elanikest hindas, et see andis kohalikele harrastuskollektiividele esinemisvõimaluse.
Kohalikud külastasid usinalt
Norstat Eesti uuringust selgus, et vastanutest 68 protsenti oli osalenud Tartu 2024 üritustel, sealjuures 54 protsenti rohkem kui ühel üritusel. Teisalt oli üle 53 protsenti vastanutest arvamusel, et tiitliaasta üritused huvitasid ainult kitsast osa elanikest, kes on kultuuriliselt-kunstiliselt aktiivsemad. Küllap viitab see vastuolu laiapõhjalisele programmile, kus leidus nii üldhuvitavaid kui ka nišiüritusi.
26 protsenti inimestest vastas, et ei külastanud Tartu 2024 üritusi. Peamise põhjusena nimetasid nad asjaolu, et need ei huvitanud neid ja nad ei tundnud, et need oleksid olnud mõeldud neile.
Üle poole Norstat Eesti uuringus osalenutest oli seisukohal, et Euroopa kultuuripealinna aasta suurendas nende uhkust kogukonna üle ning et aasta jooksul muutus kogukond ühtsemaks ja ühiskonnas algatati uusi arutelusid.
Vähem (22 protsenti) nõustuti väitega, et tiitliaasta toetamine võttis liiga palju raha ära muudelt ühiskondlikelt teenustelt.
Jagus ka neid, keda tiitliaasta häiris: 8 protsenti vastanutest ütles, et kultuuripealinna aasta üritused häirisid nende igapäevaelu, ning 10 protsenti leidis, et nendega kaasnes soovimatu käitumine, näiteks öörahu häirimine või vara lõhkumine.
Loe kõiki Tartut 2024 kokkuvõtvaid uuringuid ja raporteid siit.
Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt.