Tartu 2024 loojad särasid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaatide seas
Eesti Kultuurkapitali 2024. aasta peapreemiate, elutööpreemiate ning sihtkapitali aastapreemiate hulgas on tänavu mitmeid Euroopa kultuuripealinna programmiloojaid.

2024. aasta peapreemia kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas pälvisid Mari-Liis Rebane ning Timo Toots. Kunstike projekt „Metsikud bitid” tehnoloogia- ja kunstitalus Maajaam oli üks Tartu 2024 kandidatuuriraamatu projektidest, millega võideti kultuuripealinna tiitel.
Vabaõhunäitus toimus kolme aasta jooksul Balti riikides. Kaks väiksemat välinäitust leidsid aset 2022. aastal Euroopa kultuuripealinnas Kaunases ning 2023. aastal Lätis. Projekt kulmineerus põhinäitusega Maajaamas, kus kunst sulas keskkonnaga ühte. Kunstnikud võitsid preemia „Metsikud bitid” korraldamise ning ainulaadse rahvusvahelise kunstikeskuse ja residentuuri loomise ja vedamise eest, mis ühendab kunstiloome, tehnoloogia ja looduskeskkonna.

Peapreemia 2024 rahvakultuuri valdkonnas said Pärandusfestivali korraldamise eest Viljandis Ave Matsin, Evelin Lagle-Nõmm ning Lembe Lahtmaa. Festival kinnistas Viljandi kuvandit UNESCO pärandilinnana ning tugevdas koostööd loovlinnade võrgustikuga. Külastajad Eestist ja mujalt maailmast said tutvuda eriilmelise kultuuripärandiga ning üritus julgustas nii erialaspetsialiste kui tavakülastajaid kasutama pärandis peituvaid teadmisi elukeskkonna parandamiseks.

Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis Priidu Adlas eriti viljaka loomeaasta eest – 31 valguskujundust teatrites üle Eesti, etenduskunstist ooperini, balletist tantsu- ja sõnateatrini. Adlas oli ka valguslahenduse looja Tartu 2024 avalavastuses.
Rahvakultuuri valdkonna elutööpreemia kultuuripärandi hoidmise ja muuseumimaastiku arendamise eest sai Merike Lang, kes juhtis Sihtasutust Eesti Maaelumuuseumid ning oli seeläbi seotud kultuuripealinna raames toimunud kolme muuseumi ühisnäitusega „Peedist pesumasin” (Eesti Maanteemuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tartu Linnamuuseum). Näitus paistis ühiskonnas välja ning aitas propageerida kestlikku mõtteviisi. Kohalikule külastajale pakkus näitus äratundmisrõõmu, välisturistile põnevat sissevaadet meie kultuuri.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia pälvis Mari Vallikivi Kondase Keskuse juhtimise eest. Naivistliku ja autsaider-kunstiga tegelev Kondase keskus paistab silma oma selgelt peavoolust erinevate näitustega, toob esile kunstimaailma teistsuguseid nähtusi ning väärtustab erilisi, tihti mitteprofessionaalseid loojaid. Tema töö tulemusena sündis muu hulgas näitus „Varjatud maailmade avardumine“, samuti Tartu 2024 kandidatuuriraamatu projekt, mis on suurepärane näide keskuse missioonist ja väärtustest.

Silmapaistvalt laiahaardeline kuraator Hanna-Liis Kont, kes samuti pälvis kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia, oskab kaasata oma tegevusse kaaskuraatoreid, rahvusvahelisi kunstikke, mõjukaid institutsioone ja häid partnereid. Taaskord Tartu 2024 kandidatuuriraamatusse jõudnud Tartu Kunstimuuseumi projekti „Kunst loob lähedust“ peasündmuseks sai Kondi kureeritud suurejooneline näitus „Viltuse maja saladus“ lastele, mille eesmärk on ühendada haridust, kaasaegset kunsti ja sotsiaalseid väljakutseid.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia, täpsemalt muuseumivaldkonna aastapreemia sai endale Mariann Raisma silmapaistva töö eest museoloogia ja Eesti muuseumivälja arendamisel. Tartu 2024 programmi raames vedas Raisma eest kandidatuuriraamatu projekti „Toomemäe taasavamine”. Kunsti ja teadust põimiv püsiinstallatsioon „Elupäästja” Tartu Toomikiriku varemetes teeb kummarduse Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu tööle. Uus valguslahendus võimaldab tutvuda 800-aastase toomkiriku varemetega ka öötundidel ning tõlgendada kultuuripärandit sõna otseses mõttes uues valguses.
Rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia sai Küllike Joosing, kes oli Uma Pido peadirigent ja Tartu 2024 laulupeo kunstiline juht. Sündmused olid Tartu 2024 lisaprogrammis.
Soovime palju õnne ning jätkuvat loomejõudu kõigile laureaatidele!