Kontsertlavastuse „Ellujäämise kunstid ristteel” tekstid

Siit leiad laulu- ja vahetekstid, mis kõlavad kontsertlavastuses “Ellujäämise kunstid ristteel” 3. augustil Autovabaduse puiesteel Tartus. Kui soovid, et sündmus oleks täis üllatusi, siis ära siit edasi keri. Tekstid on avaldatud eesmärgiga parandada ligipääsetavust.

Alguses vaid aimus oli
Polnud aega, tolmu, koli
Ega emaarmastust.
Maailm oli kõle sust
Ja ka minust. Iga rakk,
Geenivaras iga sakk
Oli olemata veel.
Ainult vaim see hõljus veel.
Kõik vaid oli üks suur paus.
Aga öelda oleks aus –
Õhus oli potentsiaali,
Pikkust, kõrgust, lateraali.
Õhus aimata kultuuri,
Tartus juba tundeid suuri.
Kuni süttiski üks tikk
Kuni algaski üks kood
Hakkas ajalugu pikk
Siginesid laulud-lood.

Lihtsustatud kokkuvõte:
Alguses ei olnud õieti midagi, aga kuhugi koodi oli juba kirjutatud idee tänasest päevast. Ja siis kõlaski üks klõps ja algas kõik.

Ära möödu must lähedalt,
lummalt leidmise rõõm
Eemalt möödudes vähemalt,
nii ei riiva su lõõm
Parem mitte sind kohata,
võõra varjuna teel
Parem kurta ja ohata,
kui sind kaotada veel

Parem olla vaid minevik,
kättesaamatult jääv
Liigub lohutav inimlik
meelepeeglite hääl
Aina kordamas kähedalt
ära puuduta mind!
Ära möödu nii lähedalt
liialt vajaksin sind

Ära möödu must lähedalt

Aina kordamas kähedalt
Ära puuduta mind!
Ära möödu nii lähedalt
Liialt vajaksin sind
Ära möödu must lähedalt

Kumb siis oli lõpuks enne
Kas spaghetti või ehk penne?
Oli muna või siis kana
Oli noor või oli vana?
Kastehein või lihakaste,
Jooksusamm või jalaaste?
Lihapallid või kotlet(t).
Piim, või, vahukoor või pett?
Pärmitainas või siis leht-
Suhkrukringel pesueht.
Aga ennekõike käed
Millel olid võluväed
Kõike luua, kõike teha
Ja veel nende küljes keha
Ja veel süda selle sees
Olgu naine laps või mees.
Mind vist paelub ennekõik’
Kuidas algas elu kõik.

Lihtsustatud kokkuvõte: 

Kumb oli enne – muna või kana? Lihapall või kotlet? Ja kuidas üleüldse tekkis siia ilma elu?

Onu, mida Sa teed?

Ma panen kuus naela rauda patta, Aga see peab värske olema
otse Rauamäelt Kui pada hakkab podisema, siis lisan veel –
Hapniku ja süsinikku.

Süsinikku, vesinikku.
Veetabletti, teetabletti-
Teetabletti, veetabletti

Kollased juuksed…

Rotihapet, potihapet.
Potihapet, kotihapet.
Kassisoola, tassisoola.
Tassisoola, passisoola…

Rohekas kleidike…

Suusamääret, tuusamääret.
Tuusamääret, puusamääret.
Hambapulbrit, lambapulbrit.
Lambapulbrit, sambapulbrit.

Lühike veidike rohekas kleidike.

Nabasalvi, sabasalvi.
Sabasalvi, rabasalvi.
Lollitilku, kollitilku.
Kollitilku, trollitilku.

Peaaegu valmis!
Kollased juuksed, rohekas kleidike lühike veidike,
rohekas kleidike ära nüüd mu akna alt
kusagile keksi ära sina üksinda kusagile eksi!

Lõpuks lisan veel surnu pealuu. Siis saunaharjad, kukekannused ja penni eest pärmi. Kõige lõpuks veel ühe küpse ploomi ja pisut kaneeli Ja vaata, siis ta ongi valmis.

Rõõmus ja kraps. Võilillelaps.

Pole suuremat veel jõudu
Kui kord kokkutõmbeõudu
Tunned – endas tõusmas looma.
Ärkab sooni niudeid pooma.
Mõistus hävib meelte uttu
Tahaks külvata ja ruttu.
Iga rakk teab laulu vana –
See on kõige vanem mana.
Olen kahvel, ihkan nuga
Ahh, mis teeksin kõik ma suga.
Ihuks ihad teravaks
Silmapiirid sõgedaks.
Olen kühvel, tõmban harja
Olen karjus, vajan karja.
Mina plussina vaid miinust
Nagu koosinus ehk siinust
Tule mulle ehale,
Hüüab päike kehale.
Vajan õige niisket mulda.
Täpselt tean, kust leian kulda.

Lihtsustatud kokkuvõte:

Vahetevahel tekib kahes kehas plahvatuslik tõmme teineteise poole. Ja on vana tõde, et mõned asjad kuuluvad kokku. Nagu pluss ja miinus. Nagu nuga ja kahvel. Nagu päike ja keha.

Anna mulle end, anna mulle end anna mulle end anna mulle end, anna mulle end!

anna mulle toetus- ja
poetus- ja coitus-punkt
anna siirus- ja viirus- ja
kiirus-punkt anna algus- ja
valgus- ja selgus-punkt
anna muute- ja puute- ja
suute-punkt
anna hipi- ja nipi- ja
vip-i-punkt anna loome- ja
soome- ja toome-punkt
anna stiili- ja viili- ja
kiili-punkt anna marsi- ja
parsi- katarsi-

Anna mulle end, anna mulle end anna mulle end anna mulle end, anna mulle end!

anna mulle soki- ja roki- ja loki-punkt
anna suusa- ja puusa- ja tuusa-punkt
anna ussi- ja sussi- ja bussi-punkt
anna numbri- ja skumbria kilu-punkt
anna kapi- ja papi- ja sapi-punkt
anna kahvli- ja tahvli- ja vahvli-punkt
anna vanni- ja panni- ja punni-punkt
anna tormi- ja tungi- ja pungi-

Anna mulle end, anna mulle end anna mulle end anna mulle end, anna mulle end!
Anna mulle end!

anna mulle ukse- ja
okse- ja
tukse-punkt /
anna kohvi- ja
lohvi-
Gadafi-punkt /
anna kommi- ja
pommi- ja
trammi-punkt
anna selge- ja
helge- ja
kulge-punkt
anna tunni- ja
kunni- ja
-punkt
anna hääle- ja
meele- ja
keele-punkt
anna hüppe- ja
vappe- ja
toppe-punkt
anna sisse- ja
kesse- ja
kusse-

Anna mulle end, anna mulle end anna mulle end anna mulle end, anna mulle end!

Ja rahvast siis sigines hullu moodi
Nad mängisid arsti ja kooli ja poodi.
Tänavad maalisid maha ja teed
nende taldade all said kõvad kui keed.

Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt,
Jurjev, Tartu, Ateena

Neid nimesid kõiki ei teadnud nad veel
Kui teid siin tõmbasid vee peal ja reel.
Iga päevaga südameid sigines.
Maju juurde sai, naabreid ligines.

Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt,
Jurjev, Tartu, Ateena

See kõlas kui kodu.

Lihtsustatud kokkuvõte:

Inimesed tulid kokku ja terve maa sai neid täis. Inimesi kogunes üha juurde ja nõnda tekkiski linn, millel on aja jooksul olnud õige mitu kõlavat nime.

Kodus on sinine taevas,
kodus on päike nii soe,
taeva all pilved kui laevad,
hellus kui’s põue nüüd poeb.

:,: Kui sind on tabanud mure
või siis, kui sul rõõmus meel,
on kodu see, on kodu see,
küll sinna leiad tee! :,:

Kuhu sind viinud on tuuled,
kuhu küll ise ka lä’ed.
Koduseid hääli sa kuuled,
silme ees nurmi sa näed.

Õhk linnuhäältest on tulvil
ja järv, mis sind kutsub veel.
On kodu see, on kodu see,
küll sinna leiad tee.

Kui sind on tabanud mure,
või siis, kui sul rõõmus meel,
on kodu see, on kodu see,
küll sinna leiad tee.

Kodus on sinine taevas,
kodus on päike nii soe,
taeva all pilved kui laevad,
hellus kui’s põue nüüd poeb.

:,: Kui sind on tabanud mure
või siis, kui sul rõõmus meel,
on kodu see, on kodu see,
küll sinna leiad tee! :,:

Aga miski juba sügas nagu hinge
Mingi mõte tegi ringi järel ringe.
Miks ei ole selle peale tulnud varem –
Kas ei ole mina siiski kõige parem…

Lihtsustatud kokkuvõte:

Aga tasapisi tõstis pead isekas mina ja kujunes uus mõte – äkki olen mina siiski kõigist kõige parem.

Martäänahju lõõmavas tules näen raudmeest nii musta kui öö
Ta liigub, kord läheb, siis tuleb kesk möirgavat kraatrit ta töö

Martäänahju lõõmavas tules näen raudmeest nii musta kui öö
Ta liigub, kord läheb, siis tuleb kesk möirgavat kraatrit ta töö

Raudmees on hirm talle võõras, suleb meeletu monstrumi suu!
Raudmees violettide lõõsas terast taob kuni see on veel kuum

See kannatlik koletis neelab kõik sisse mis mahub tal suust
ta kugistab rattad ja naelad-nii raudmees loob vanast siin uut

See kannatlik koletis neelab kõik sisse mis mahub tal suust
ta kugistab rattad ja naelad-nii raudmees loob vanast siin uut

Raudmees on hirm talle võõras, suleb meeletu monstrumi suu!
Raudmees violettide lõõsas terast taob kuni see on veel kuum

Ma olen raudmees ja ma ei karda midagi
Keegi tuleb vastu, kohe saab mult litaki.
Tulen üllatusena, sest olen tume nagu öö.
Kui sina ütled appi – mina ütlen böö.

Mina kastan vabal ajal rauast varbad järve
Rooste mind ei söö, ma lihtsalt korjan uusi värve.
Oo, olen kõva, kas sa tahad või ei taha.
Tõmban kõike ligi – naisi, magneteid ja raha.

Olen cool nagu kuu, aga kuumem kui päike
Kõik on mul suur, ainult hirm on mul väike.
Vaata, kui kiirelt sulen monstrumi suu
Kiiremini veel, kui jõuad öelda: „Ailavjuu!“

Mees sa ei tea, kui võõras hirm mulle on
Võõram veel kui kurat printsile konn.
Olen tugev kui saatan ja armas nagu kiisu.
Alla neelan põie, õlekõrre, viisu.

Minu jaoks on hirm nagu paks, kole piff
võõraks ta jääb nagu Kammistele Iff.
Tunda ei taha, mööda temast vaatan
mina olen kunn, selle skeene Zlatan.

Mina kugistan alla kõik, mis mahub sisse suust
Aga mu lemmik on Hollandi leibjuust.
Naised mind tahavad ja mehed mina olla
Ma pole mingi Fifty cent, ma olen juba dollar.

Mina, mina, mina hoopis. Ütleme koos!
Kes ei oska ütelda, on loll ja kogu moos!
Sina tõmba eest ja põlema end pane,
lihtsalt tühi koht, nagu Laurenile Tanel.

Hirm ja mina, nagu strangers in the night,
Raudmees on äge, nagu kõva ikka raisk!
Sina pista p***se oma hädised riimid
tõmba lasteaeda, kleebi, voldi, liimi!

Kuule, palun taju biiti, Sa lihtne, loll ja rumal!
Kui Sina oled Aadam, siis mina olen Jumal.
Et kõigil oleks selge, ma joonistan kavandi –
kes tegi Raudmehe? Sepp ja mitte Avandi.

Raudmees on hirm talle võõras, suleb meeletu monstrumi suu!
Raudmees violettide lõõsas terast taob kuni see on veel kuum

Järsku kuuldus kõikjalt sama laulu:
Ma ei kuule sind, sa ei kuule mind
Sa ei taha mind, ma ei taha sind.
Mul on suva, et sul pitsitab king,
Sest mind huvitab vaid mu sõprade ring.
Ma ei hooli sust, sa ei hooli must
Sinu valge on minu jaoks must
Sinu maitse on pärit ei tea kust
Ja mina olen sust üks miljon korda parem just.
Tahan tantsida oma pilli järgi
Ainult limpsida oma mesikärgi.
Varjutan rõõmuga päikest su peenramaal,
Meil igas asjas on ülekaal.

Lihtsustatud kokkuvõte:

Nüüd hakkasid kujunema seltskonnad, järsku pidid kuuluma kas ühte või teise punti. Ja kõigil oli kõrvu vaid enda lauluviisi jaoks. Sest ainult see oli õige ja ainult see oli hea.

Me vahel sõda- sa ida, ma lääs; sa tuli, ma jää.
Ja sellel lahingul ma lõppu ei näe, ei näe…
Jääb mulle see arm, mis meenutab sind.
Sa põgened kiirelt, kui poleks armastand mind.
Ses lõputus kaoses üks kadunud hing…igatseb sind.

Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan.
Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa.
Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.

Su lemmikrelvaks hästi valitud laused, kus valed on ausad.
Ja viimast rünnakut ma ootama jään, ja jään… mmmm…
Jääb sulle see arm, mis meenutab mind.
Ma põgenen kiirelt, sest liialt armastan sind.
Ses lõputus kaoses üks kadunud hing… igatseb sind.

Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan.
Vahel jälle meile kõik on tundmatu maa.
Sest et me vahel, ja mõlemal pool, on segased lood- on segased lood.

Tunnete peeglis ei takista meid
lepitud reeglid, nii rikume neid,.
Kui igatsust toita, end valu eest peita,
nii kunagi leida, me rahu ei saa.

Vahel tundub veider, kuid su mõttest aru saan.

Jääda võib ka keeletuks
Mõnikord, kui viimne tuks
Sööstab läbi südamest
Oled mitte hing, vaid kest.
Kui sa kohtud temaga –
Vastandite emaga.
Tal on palju asju, aega,
Kuumad saalid kõrge laega.
Vastuvõtt on soe, kultuuri
Leiab sealt ja tundeid suuri.
Kui nüüd poetad vaid kolm tilka –
Üks või kaks on vähe, pilkab
Tema kauneid kavatsusi.
Ei, ta pole mõmm või susi.
Kuigi katta tedagi võib karv
Ja ta peas võib olla sarv.

Lihtsustatud kokkuvõte:

Vahel võid ootamatult tummaks jääda, kui sinu ees seisab see kummaline kuju, kelle kodus on kõige soojem vastuvõtt. See kuju, kes tahab sult vaid kolme tilka. Kolme punast tilka. Muuseas kannab ta sarvi.

Sõlmi juustest lahti pael
heida põrandale see
nagu leegi võbin lael
veel mu kõrval leba sa
Ära proovi leida und
peagi hommik koitma lööb
kingi mulle mõni tund
aita mööda saata öö

Olen halb või olen hea
kohut mõistma sa ei pea
võtku homme mind või saatan
täna sõpra vajan ma

Maha jäänud eilne päev
homsed kellad veel ei löö
kurb on see kui üksi jään
aita mööda saata öö

Olen halb või olen hea
kohut mõistma sa ei pea
võtku homme mind või saatan
täna sõpra vajan ma

Maha jäänud eilne päev
homsed kellad veel ei löö
kurb on see kui üksi jään
aita mööda saata öö

Kes tõi sõja-sõnumida, kaaske kaanke
Kes tõi sõja-sõnumida, kaaske!
Arak tõi sõja-sõnumida, kaaske kaanke
Arak tõi sõja-sõnumida, kaaske!
Kesse kandis vaenu keelta, kaaske kaanke
Kesse kandis vaenu keelta, kaaske!
Vares kandis vaenu keelta, kaaske kaanke
Vares kandis vaenu keelta, kaaske!
Kes see meist sõda’je läheb, kaaske kaanke
Kes see meist sõda’je läheb, kaaske!
Kas läeb isa, või läeb ema, kaaske kaanke
Kas läeb isa, või läeb ema, kaaske!
Või lä’eb kõige noorem poega, kaaske kaanke
Või lä’eb kõige noorem poega, kaaske!

Ei läin’d isa, ei läind ema, kaaske kaanke
Ei läin’d isa, ei läind ema, kaaske!
Lä’eb aga kõige noorem poega, kaaske kaanke
Lä’eb aga kõige noorem poega, kaaske!
Oma uhke halliga, kaaske kaanke
oma uhke halliga, kaaske!
Kuldakapja kõrviga, kaaske kaanke
kuldakapja kõrviga, kaaske!

Poeg läks aita ehtimada, kaaske kaanke
Poeg läks aita ehtimada, kaaske!
Õde alla õpetama, kaaske kaanke
Õde alla õpetama, kaaske!

Oh minu ella vellekene, kaaske
ära sina sõida sõja ette, kaaske
Sõja ette, sõja taha, kaaske
sõida sõja keskel’la, kaaske
Ligi lipu kandijada, kaaske
keera keskel vaenu välja,  kaaske
sõida sõja keskel’la, kaaske
Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse
Esimesed heidetakse esimesed heidetakse
tagumised tapetakse, tagumised tapetakse
keskmised koju tulevad!

Tuli siis venda jälle koju, tuli siis venda jälle koju
Sõitis isa ukse ette, sõitis isa ukse ette
Tule, isa, tunne poega. Tule, isa, tunne poega.
Tuli isa, ei tunnud poega. Tuli isa, ei tunnud poega

Sõitis ema õue alla, sõitis ema õue alla
Tule, ema, tunne poega. Tule, ema, tunne poega.
Tuli ema, ei tun’nud poega. Tuli ema, ei tun’nud poega.

Sõitis õe õue alla, Sõitis õe õue alla,
Tule, õde, tunne venda! Tule, õde, tunne venda!
Tuli õde, tundis venda, Tuli õde, tundis venda,

Oma mees, oma hobune, oma mees, oma hobune,
Poeg see mõistis jälle kostis, poeg see mõistis jälle kostis.
Istu maha, ella velle, istu maha, ella velle
Hakka sõjast jutustama, hakka sõjast jutustama
Kas oli sõjas naine armas, kas oli sõjas naine armas
Naine armas kaasa kallis? Naine armas kaasa kallis?

Vend see mõistis, vastu kostis
Oh minu oma õekene
Sõstrasilma sõsarake
Ei ole sõjas naine armas,
Naine armas, kaasa kallis,
Sõjas on armas haljas mõõka,

Haljas mõõka, raske rauda
See minu peastis Pärnumaale
Aitas minu Harjumaale
Nii oli sõjas meeste päida, Nii oli sõjas meeste päida
Nii kui metsas mättasida, nii kui metsas mättasida
Nii oli sõjas sääreluida, nii oli sõjas sääreluida
Nii kui kõrsi kõrremaala. nii kui kõrsi kõrremaala

Vaenu healed vaigistatud. kaaske kaanke vaenu healed vaigistatud, kaaske!
Tapelus meil talitatud, kaaske kaanke Tapelus meil talitatud, kaaske!
Vaenu healed vaigistatud, kaaske kaanke vaenu healed vaigistatud, kaaske!

​​Ja siis põletati külad ja põletati kodud.
Põletati teed ja tänavad.
Kodunt toodud tulega mindi vastu.
Ja võõra tulega jäädi kodutuks.
Põletatud südamega
Jäädi hingetuks.

Lihtsustatud kokkuvõte:

Ja siis põletati kõik maha. Kõik külad ja kodud. Ja põletatud kodude taustal jäädi hingetuks.

Kuula, mis räägib silmapiir,
kuula, kui kaugele ta viib,
kuula, mis tuulel öelda veel,
kuula…nüüd.

Vaata, kui pimedus on teel,
oota, neis valgus püsib veel,
kuula, kuis hingab sinu maa,
kuula…nüüd.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula, neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula, ka südamel on hääl.

Kuula, sa vikerkaare häält,
vaata, ja sa peagi näed,
kuula, see elamise laul,
kuula…vaid.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula, neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula, ka südamel on hääl.

Varjudesse tee on mööda läind,
ma vaatan ja otsin ikka veel,
on vaikusel see võim – heliseda
sind ma ootan siin, kus poolel teel,
sa kuula, hüüdmas on mu hääl.

Kuula, mis vaikusesse jäi,
kuula, neid lihtsaid hetki vaid,
sa kuula,mu südamel on hääl.

Kuula, mis räägib silmapiir,
kuula, kui kaugele ta viib,
kuula, mis tuulel öelda veel,
kuula…nüüd…

Kaua sa kannatad
Kaua sa kannatad vaikida
Kui vaikuses võib üks rumal sõna
muutuda kõminaks
ja saada mitmekordseks.

Kaua sa kannatad
Olla loll ja elada lootusetuses.

Ole kui võilill kivisel pinnal
Ja vii oma juured ise vee ja toiduni
Läbi kõige
Läbi elu
Läbi öö

Lihtsustatud kokkuvõte:

Kaua sa kannatad vaikida. Ole kui võilill kivisel pinnal ja vii oma juured ise vee ja toiduni.

Kaua sa kannatad kurbade naeru,
võta need võtmed ja viruta kaevu.
Teravad tangid too tööriistakuurist,
koer lase ketist ja lind päästa puurist.

Põll võta eest ja põgene kodust,
kuusikutukas näed kaheksat hobust.
Võta see seitsmes, kes heledalt hirnub,
mine ta juurde ja talitse hirmu.

Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad,
sadul on seljas ja rauad on haljad.
Valjaste vahel on raha ja ratsmed,
turjale tõusma pead äkitsel katsel.

Muidu ta sind võib tantseldes tappa,
sõrmed pead suruma sügavalt lakka.
Parema käega pead juhtima hobust,
kiiresti kaugele eemale kodust.

Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad,
sadul on seljas ja rauad on haljad.
Valjaste vahel on raha ja ratsmed,
turjale tõusma pead äkitsel katsel.

Kaua sa kannatad kurbade naeru,
võta need võtmed ja viruta kaevu.

Alguses vaid aimus oli.
Ei. Ei olnud sedagi.
Sest ei keegi taibanud,
Et kord täna õitseb homme.
Et kord sünnib südamik
Tõuseb taevast tulevik.
Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt,
Jurjev, Tartu, Ateena
Kõikide ristteede kroonitud kuninganna

Lihtsustatud kokkuvõte:

Alguses ei olnud õieti midagi. Sest keegi ei taibanud, et kord täna õitseb homme ja sünnib kõikide ristteede kroonitud kuninganna. Tartu.

täna öösel keegi sinust just näeb und
täna öösel keegi kordab sinu nime
vaid sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd?
kuhu sa jääd?
vaid sinu jaoks on kuskil keegi hea.

täna öösel keegi kuskil otsib sind, kuid ei leia
sinu silmi, sinu lõhna, sinu häält
sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd?
kuhu sa jääd?
vaid sinu jaoks on kuskil keegi hea.

vaid sinu jaoks on kuskil keegi mõeldes, et kuhu sa jääd, et kuhu sa jääd?
vaid sinu jaoks on kuskil keegi, keegi hea.
keegi hea, keegi hea.

Seisan ma mäel, hüüan ja sealt
kajab mu hääl küngaste pealt.
Kogub see jõu õhtu eel.
Võimas kui kõu hääl on teel.
Kajab see hääl kõrval ja ees,
taga ja peal, lõpuks mu sees.
Rikas ma saan olla nii,
ulatun maast taevani.

Mul on üks paik, kuhu tulen taas,
sealt saan ma jõudu, et elada.
Mul on üks paik, kuhu tulen taas
ja nõnda edasi hea on minna…

Seisan ma mäel, hüüan ja sealt
kajab mu hääl küngaste pealt.
Nõnda see saab suure hoo,
minusse toob võimsa voo.

Mul on üks paik, kuhu tulen taas…

Vahetekstide autor on Laura Võigemast.

Laulud:

Ära möödu must lähedalt
muusika Peeter Kirss, sõnad Aita Kivi

Sepa kahurikuul ja Võilillelaps
autorid Peeter Volkonski, Dagmar Normet, Kustas Kikerpuu, Ellen Niit

Anna mulle end
muusika ja sõnad Ivar Põllu

Kodulaul
muusika ja sõnad Ülo Vinter

Raudmees
muusika Gunnar Graps, sõnad Jaak Veski

Segased lood
muusika ja sõnad Stig Rästa

Aita mööda saata öö
muusika Jewel Smith, sõnad Heldur Karmo

Vele sõjasõit
folkloor

Kuula
muusika Ott Lepland, sõnad Aapo Ilves

Kaua sa kannatad
muusika Vello Toomemets, sõnad Hando Runnel

Armastus päästab maailma
muusika ja sõnad Vaiko Eplik

Mägede hääl
muusika Heini Vaikmaa, sõnad Madis Tross