„Rahamaa” analüüs näitab, et kultuuri pandud raha tõi majandusse 700 000 eurot

„Valminud analüüs näitab ilmekalt, et suurte kultuuriürituste korraldamine paneb raha liikuma, mis on oluline osa Eesti majanduse vereringest,” rääkis Heigo Teder, endine Tartu 2024 peaprodutsent, kes asub juulist tööle Ugala teatri juhina. „Toetades rahaliselt kultuuriüritusi, loob see soodsad tingimused siseriikliku turismi hoogustamiseks, selle kaudu kasvab käive toitlustus- ning majutusettevõtetes, oma kasumi saavad ka transpordi- ja kütusemüügiettevõtted,” ütles ta.

Tederi sõnul seostatakse kultuuriürituste positiivset mõju piirkonna majandusele reeglina suurte kontsertidega – kui Tartu või Tallinna lauluväljakul esineb kümnetele tuhandele pealtvaatajale Sting, Justin Timberlake, Bryan Adams või Jacob Collier, siis mõistetakse uuringutetagi, et see toob kasu hotellidele, baaridele ning jaekaubandusele.

„Samasugust mõju toovad endaga kaasa ka menukad sarisündmused, nagu näiteks suured suvelavastused, mis etenduste koguarvu poolest suudavad ühe suvise etendustesarjana teenindada lauluväljakutäie jagu publikut,” ütles Teder.

„Rahamaa” tõi mehed saali, pileteid ostsid naised

Uuring esitleb veidi üle poole tuhande vastaja kogemusi „Rahamaast”: selgitab, miks see publikule niivõrd korda läks, toob välja Tartus teostunud suure kultuuriprojekti majandusliku mõju ja pakub soovitusi, mida tasuks kultuurituristi klienditeekonnal muuta.

„Rahamaa” lavastusest kui fenomenist räägib auhinnasadu teatripreemiatel ning publikumenust tunnistavad uue hooaja loetud minutitega väljamüüdud piletid. Publiku rahulolu etendusele oli tagasiside põhjal kümne palli skaalal keskmiselt 9,6. Pea kolmveerand tagasiside jätjatest hindasid kümne palli skaalal etendust maksimumiga.

Tüüpiline „Rahamaale” tagasiside andnu oli 45–64-aastane töötav naissoost piletiostja. Kuna „Rahamaa” tagasisideküsitlus viidi läbi piletiostjate seas, siis võis aga vanuseline ja sooline jaotus erineda kõigi pealtvaatajate jaotusest: pileteid ostsid küll naised, ent saalis kohapeal oli näha naisi-mehi võrdselt.

Publik kulutas umbes 700 000 eurot

Otseseks majanduslikuks mõjuks ehk publiku kulutusteks loetakse ca 700 000 eurot, mis jaguneb nii publiku kulutusteks piletitele (ca 349 000 eurot) kui ka muudele kuludele nagu näiteks transport, majutus, toit-jook ja meened. See summa jääb suurusjärku ca 358 000 eurot. Lisaks sai Eesti riik arvestuslikult käibemaksuga tulu 150 000 eurot.

Keskmine kogukulu transpordile, majutusele, toitlustusele ja muule oli 52 eurot külastaja kohta. See omakorda jagunes keskmiselt nii: transpordile 17 eurot, majutusele 13 eurot, söögile 20 eurot ning muule neli eurot.

Transpordi kulud on mõistetavad, sest tagasisideküsitluse põhjal oli 54% „Rahamaa” publikust pärit ülejäänud Eestist ehk väljastpoolt Euroopa kultuuripealinna korraldavat Tartu linna ja Lõuna-Eestit. Raha kulutati ka Tartus takso või rendiratastega kohale tulekuks, sest teatri mängukoht kammivabrikus asub kesklinnast mõni kilomeeter eemal. Publiku hinnangulised kulutused transpordile olid kokku 113 000 eurot.

Majutuse puhul olid aga mujalt tulnud külastajate ning reaalselt majutusele kulutanud inimeste arvudes selge vahe – 80% vastajatest ei teinud kulutusi majutusele. Põhjused, miks Tartus hotelli ei võetud, on aga üsna inimlikud – etendusele tulek andis põhjuse taaskohtuda Tartu sugulaste-tuttavatega ja neid külastada; käidi ka päevasel etendusel ja sõideti õhtul tagasi koju. 11% külastajatest sai majutuse vahemikus 20–50 eurot ning 9% külastajatest kulutas majutusele üle 50 euro; maksimaalne kulutatud summa oli 550 eurot. Publiku hinnangulised kulutused majutusele olid kokku 86 000 eurot.

Söömas käidi: 43% külastajatest sõi vähemalt 20 euro eest; 34% kulutas rohkem kui 20 eurot. Publiku hinnangulised kulutused toitlustusele olid kokku 132 000 eurot. Küsitlus toob välja, et seda raha ei kulutatud ainult teatri kohvikus, vaid nii mitmedki külastajad Tartusse kauemaks või einestasid enne tagasi koju sõitmist.

Sealjuures kulutasid külastajad toitlustusele väga erinevaid summasid. Näiteks mõni Põhja-Eestist pärit vastaja märkis, et tema seltskonnal jäi Tartus hilise aja tõttu restoranides käimata, kuid mõni ütles, et kahe Tartus veedetud päevaga jäeti linna toitlustusasutustesse kokku paarsada eurot.

„Ma loodan, et „Rahamaa” edukas näide annab linnade ja valdade eesotsas seisjatele häid argumente, miks toetada suuri kultuuriüritusi ning inspireerib ettevõtteid teatrikülastajate ootuste ja soovidega mõlemale poolele kasulikult kaasa mõtlema,” ütles Eesti Draamateatri juht Rein Oja.

Tükki mängitakse järjest täissaalidele: mullu kultuuripealinna aastal mängitud 11 etendustele järgneb tänavu kokku 36 mängukorda Tartus ja Tallinnas.

Eesti Draamateatri lavastuse „Rahamaa” 2024. aasta publikutagasiside majandusliku mõju analüüsi leiab siit

Lisainfo:

Toomas Peterson, Tartu 2024 juht | [email protected] 
Rein Oja, Eesti Draamateatri juht | [email protected]