Liigu otse sisu juurde

Paganlik pärimusÖÖ

Pärimus, tants, valguskunst, teater ja muusika moodustavad Kubija laululaval müstilise koosluse. Üheks ÖÖks koondume kõik õnnemärgi - kaheksakanna - alla ja taaselustame iidsed paganlikud traditsioonid erinevatest Eesti paikadest.

Lugu

Ühel salapärasel augustiööl vilguvad Kubija mändide all tuled ja veiklevad sõled. Tantsuplatsil taaselustuvad muistsed mustrid ja sümbolid. Puude vahel hiilivad ringi Võrumaa kirjaniku Juhan Jaigi loomingust tuttavad tondid, naksikesed ja puraskid. Taamal kostub torupilli- ja kandlehelisid. Pimeduse süvenedes tunned, kuidas esivanemate ilmaruum sinu ümber ellu ärkab…

Elamus

Paganlik pärimusÖÖ toimub 24. augustil Kubija laululaval Võru linna 240. sünnipäeva pidustuste raames. Pärimuskultuuri, teatrikunsti, valgusmängu ja looduskeskkonda siduval üritusel astuvad üles näitlejad ja tantsijad Saare-, Viru-, Harju-, Võru- ja Setomaalt.

Pidu algab kohe väravate avanedes. Kubija mändide alla loodud lavastuslik muinasjutumets, kus võib kohtuda Võrumaa kirjaniku Juhan Jaigi lugudest tuntud naksikeste, peninukkide, kodukäijate ning teiste kummaliste tontide ja elukatega. Õhtu keskmes on ÖÖtantsupidu “Õnnemärgi all sündinud”, kus äratatakse ellu esivanemate uskumused ning erinevate Eesti piirkondade paganlikud traditsioonid. Lavastuses juhatab vägesid Vanapagan, kes proovib kõikvõimalikel viisidel inimestele kurja, ikaldust ja ebaõnne tuua, kuid maarahval on vanakurjale vastused olemas loitsimise, õnnemärkide ja -sümbolite näol. Pagana tembutamistele vastavad viis tantsuplokki, mille käigus ilmuvad vaatajate ette rahvapärimuses esinevad mustrid ja sümbolid, mis rõhutavad eri piirkondade omapära ning moodustavad kaitsva õnnemärgi – kaheksakanna kui topelt ristimärgi – tipud. Lisaks kohalikele eripäradele kohtab meie traditsioonilistes mustrites palju maailmas universaalset, mis tekitab äratundmisrõõmu ka kaugemates külalistes.

Etendusele lisavad värvi piirkondlikud kostüümid ja rahvapillid: pealtvaatajate pilku püüavad triibuseelikud, setode kuhiksõled ja Muhu rahvariiete säravkollane, taustaks mängivad torupillid, kandled ja lõõtspillid. ÖÖtantsupeole lisavad vaatemängulisust Vanapagan ja tema grotesksed käsilased, õhuakrobaadid ja valgusmäng. Lisaks aitab lugu jutustada kogu ümbrus – tants ja lavastuslikud stseenid otsekui sulavad ümbritsevasse loodusesse.

Õhtu jätkub laululava ümbruses toimuvate kirmaskitega, kus huvilised saavad ise koos tantsijatega jalga keerutada, kuulata imelugude kogumisvõistluse parimaid noori jutuvestjaid ja nautida kohalikke toiduelamusi. Võib juhtuda, et läbi astub ka Vanapagan koos oma hirmuäratava kaaskonnaga!

Peolistel ei maksa koju rutata, sest südaööl saame tulise ja muusikalise kulminatsioonina teada, mis juhtub Vanapagana ja tema käsilastega. Pärast vanakurja põrgusse pagendamist algab tõeline muusikaline melu, millist pole Kubija mändide all varem nähtud.

Paganliku pärimusÖÖ sisendiks on muistendid vanapaganast, Juhan Jaigi tondijutud ning pärimusteated kohtumistest mütoloogiliste olenditega.

Mõju

Sündmus aitab esile tõsta põnevat pärimuskultuuri ning maalilist Kagu-Eesti loodust, samuti toob see esile erinevate Eesti paikade eripära. Korraldamisse on kaasatud kohalik kogukond, kes tutvustab külastajatele rikkalikku Võrumaa toidukultuuri. Tantsupidude traditsioon on Eestis erilisel kohal ning tuntud ka mujal maailmas, seega pakub ÖÖtantsupidu unustamatu elamuse nii kohalikule huvilisele kui väliskülalisele.

Tulesädemed.