Liigu otse sisu juurde

Oluline on, mis tänu Euroopa kultuuripealinnale tugevnes: äsjavalminud uuring annab Euroopa kultuuripealinnade pärandile uue tähenduse

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 poolt eest veetava Euroopa kultuuripealinnade pärandprojekti ECOC Echo raames läbi viidud 18 Euroopa kultuuripealinna hõlmava uuringu tulemusest selgus, et Euroopa kultuuripealinna edukust ei tohiks hinnata üksnes selle järgi, mis jääb alles pärast tiitliaastat, vaid selle järgi, mis on tänu sellele võimalikuks saanud.

Mai lõpus kohtusid Tartus esmakordselt ECoC Echo projekti üheksa riigi esindajad, et leppida kokku edasistes tegevustes ja koostöös. Foto: Tartu 2024
06. nov. 2026

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 poolt eest veetava Euroopa kultuuripealinnade pärandprojekti ECOC Echo raames läbi viidud 18 Euroopa kultuuripealinna hõlmava uuringu tulemusest selgus, et Euroopa kultuuripealinna edukust ei tohiks hinnata üksnes selle järgi, mis jääb alles pärast tiitliaastat, vaid selle järgi, mis on tänu sellele võimalikuks saanud.

Uuringutulemuste kohaselt on Euroopa kultuuripealinnadel – hoolimata erinevustest poliitilistes süsteemides, organisatsioonilistes struktuurides ja arenguetappides – ühine arusaam: püsiv mõju algab ammu enne tiitliaastat ja ulatub sellest kaugele edasi. Pärandit mõistetakse üha enam kui kultuuriliste ökosüsteemide võimet teha koostööd, kohaneda ja luua pikaajalist ühiskondlikku väärtust. Tugevad suhted, usaldus ja ühine vastutustunne on sageli olulisemad kui üksikud projektid või taristu.

Olgu selleks uued koostöövormid, investeeringud kohalikku suutlikkusesse või kogukondadele loodud võimalused oma kultuurialaste algatuste arendamiseks – Euroopa kultuuripealinna püsiv väärtus seisneb sageli selles, mida inimesed ja organisatsioonid suudavad pärast tiitliaastat üheskoos korda saata. Uuringu kokkuvõttes on need tähelepanekud liigendatud viide pärandi sambasse, milles ECOC Echo partnerid projekti alguses kokku leppisid: institutsionaalne, infrastruktuuriline, emotsionaalne, programmiline ja rahaline pärand.

Uuringu põhjal ilmnevad neli mustrit:

Pärand saab alguse juba enne tiitliaastat. Pärandiga tegelemine peab olema strateegia osa juba kultuuripealinnaks kandideerides, mitte midagi, millega tegeletakse pärast tiitliaastat.

Organisatsiooni toimimisviis on olulisem kui selle vorm. Kohandumisvõime, koostöö ja usaldus on protsessi võtmeks.

Inimesed on infrastruktuurist olulisemad. Inimesed ja ühendused on olulisemad kui ainult infrastruktuur. Hooned võivad pakkuda võimalusi, kuid püsiv kultuuriline muutus sõltub inimestest ja kogukondadest, kes need ellu viivad.

Edu on enamat kui lihtsalt numbrid. Edu ulatub kaugemale külastajate arvust ja majanduslikust mõjust. Tugevamad partnerlused, suurem osalemine, parem juhtimine ja suurenenud usaldus on sama olulised püsiva muutuse märgid.

Samuti tõusis kogu küsitluse vältel võtmetegurina esile juhtimine. Osalejad viitasid korduvalt sektoritevahelistele partnerlustele, poliitilisele pühendumusele ning koostööle omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja kogukondade vahel. Kuigi juhtimisstruktuurid olid linnati erinevad, peeti suhete hoidmist ka pärast tiitliaastat oluliseks pärandi säilitamise seisukohast.

„Uuringutulemused näitavad, mida linnad on õppinud. Meie järgmine samm on muuta see praktiliseks toeks linnadele otsuste langetamisel – et tulevased kultuuripealinnad kavandaksid oma pärandit juba enne tiitliaastat, mitte alles pärast seda,“ ütleb Sille Talvet-Unt, sihtasutuse Tartu 2024 projekti ECOC Echo juhtkoordinaator. Raport annab olulise sisendi ECOC Echo teadmusplatvormile, mis on mõeldud tulevastele Euroopa kultuuripealinnadele ning koondab kõige tõhusamaid lähenemisviise kultuuripealinna pärandi rakendamiseks piirkonna pikaajalises arengus.

„On hea näha, et selle uuringu tulemused on kooskõlas Euroopa Komisjoni ettepanekuga ajakohastada Euroopa kultuuripealinna algatust reguleerivat õigusraamistikku aastateks 2034–2047. Kavandatava raamistiku üheks peamiseks prioriteediks on algatuse pikaajalise pärandi tugevdamine, nihutades fookuse üheaastastelt kultuuriüritustelt ja festivalidelt kestvale mõjule,“ ütleb Sille Talvet-Unt, ECOC Echo juhtkoordinaator sihtasutusest Tartu 2024.

Äsjavalminud uuring põhineb 18 Euroopa kultuuripealinna teadmistel ja kogemustel, tugineb küsitlustulemustele ja fookusgrupiintervjuudele. Uuring viidi läbi Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 eest veetava Euroopa kultuuripealinnade pärandprojekti ECOC Echo raames. Uuringus “Jagades pärandialaseid kogemusi: mõju planeerimine Euroopa kultuuripealinnade kaudu”  (Legacy Exchange: Planning for Impact through European Capitals of Culture” tuuakse välja, kuidas Euroopa kultuuripealinnad mõtestavad pärandit, integreerivad selle oma planeerimisprotsessidesse ja töötavad välja strateegiaid selle pikaajalise mõju tagamiseks. Tuginetakse endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade seas läbi viidud küsitlusele, rahvusvahelistele fookusgrupi aruteludele ja õppereisile Leeuwardenisse.

ECOC Echo on Interreg Europe’i algatus, mida juhib Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024. See ühendab endiseid, praeguseid ja tulevasi Euroopa kultuuripealinnu, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning kultuuriorganisatsioone, eesmärgiga tugevdada ja toetada Euroopa kultuuripealinna programmi pikaajalist kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju – seda piirkondadevahelise õppimise, poliitikakujundamise ja teadmiste vahetamise kaudu. ECOC Echo partnerlusse kuuluvad Arcadia (Leeuwarden-Friesland 2018), Novi Sad 2022, Veszprém-Balaton 2023, Tartu 2024, Chemnitz 2025, Oulu 2026, Liepāja 2027, Évora 2027 ja Bourges 2028 ning mitmed piirkondlikud partnerid.

Lisateavet ECOC Echo kohta leiab siit.

Loe uuringut siit.