Euruupa kultuuripäälinn Tartu 2024

Euruupa kultuuripäälinn Tartu 2024 om üits Eesti vägevembit sündmusi ning Tartu ja Lõune-Eesti kige suuremb ütine ettevõtmine.

Toome egän ian inimesteni üle 1000 eri ettevõtmise. Terve aaste om Tartun ja Lõune-Eestin täis sündmusi, mis kõneleve Ellujäämise Kunste lugu – nii om täädmise, oskuse ja tõespidämise, mis aviteve meil edespidi parembini eläde. Mede ütine kogukond taht neid täädmisi jagade ja samal aal tõiste käest manu õppi. Sedäviisi loome kultuuri abige parembe ommentse päevä.

Euruupa kultuuripäälinn Tartu 2024 om nii oma loomu ku kava poolest kirivene. Sii om ütelt puult uhke kultuuripidu, mis meelitep siia külälisi nii Eestist ku vällämaalt, a tõisest küllest om sii ää võimalus üten väige pallude mede inimestege tetä ürjätust suurde muutustege Tartun ja Lõune-Eestin.

Euruupa kultuuripäälinna Tartu 2024 sihi:

juhtmõttest Ellujäämise Kunsti ürjätuse saanu kava abige elämuste luumine rahvale;
Tartu ja Lõune-Eesti esierälise vällätuumine nii oma ku vällämaa inimeste jaos;
1 000 000 medel külänkäimist 2024. aaste lõpus.

Ellujäämise Kunsti

Ellujäämise Kunsti om nii täädmise, oskuse, tõespidämise, mis aviteve meil edespidi äste eläde. Nii om siandse täädmise, oskuse, tõespidämise, mis om meile loomuomatse, millest piame lugu, mida tahame Euruupage jagade ja viil manu kah õppi.

Neli kige tähtsämbet Ellujäämise Kunsti Tartu 2024 kavan om esierälikkus, kestlikkus, ärksämiilsus ja ütenluumine.

Ellujäämise Kunsti ek Arts of Survival om Euruupa kultuuripäälinna Tartu 2024 juhtmõte.

Lõune-Eestin kõneldes pääle eesti keele viil võru, setu, mulgi, kodavere ja tartu kiilt. Kultuuripäälinn tahap tagast tõugate Lõune-Eesti keelte, kultuure ja rahvaste vällätuumist ja tähtside teemade läbiarutemist.

Kultuuripäälinna kavan om oma kotus sündmustel, mis tõmbave tähelepanu mede oma kultuurele: nii põlitside keelde ku mulgi konverensil, teos saap edimene Kodavere laulupidu ja tetäs populaartääduslikke kullemiseloengit lõune-eesti keelten. Sanna! sündmusege tõmbave võrukse tähelepanu oma UNESCO vaimse kultuuriperänduse esindusnimekirja kantu suitsusannakombele, viil saap kultuuripäälinnan kuulda UNESCO vaimse kultuuriperänduse nimekirja kantu setu leelulaulu. Et lõune-eesti süükege tutvust tetä, selle jaos om kultuuripäälinna kavan mitut sorti söögisündmusi. Seto Tantsupidu kutsup põlitsit rahvit tantsma.

Mulgi om üte Lõune-Eesti kandi, Mulgimaa põlitse asuka, kelle endetäämist oiave päämiselt üleven mulgi kiil, rahvarõõva ja kombe. Mulgimaa sissi jääve Halliste, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkond Villändimaal ja Helme kihelkond Valgamaal. Prilla om Mulgimaal kolm omavalitsust ja siin eläp ümärigult 20 000 inimest.

Mulgi kiil arvates üten setu, võru ja tartu keelege lõune-eesti keelerühmä, mida peetes läänemeresoome keelde kige vanembes omaette arus. Mulkel om omakiilne aaleht, raadiusaade, aabits, laulik, lavvamäng, lauluvõistelus ja kirjavara. Mulgi keele ja kultuuri allaoidmise ja edesiviimise ääs tiip tüüd Mulgi Kultuuri Instituut.

Üits nelländik Eestit panni Euruupa kultuuripäälinna nimel oma nõu ja jõu kokku.

20 Lõune-Eesti omavalitsust toove rahva ette esit sorti sündmusi ja kõneleve oma Ellujäämise Kunste lugu.

Euruupa kultuuripäälinna kõrraldeve: Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu linn, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.