Liigu otse sisu juurde

Mida öeldi Kultuurikompassi foorumil “Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?”

Viljandi Pärimusmuusika Aidas tegid 8. septembril kümme esinejat - festivalide, muuseumite, teatrite ja organisatsioonide eestvedajad ning erialaspetsialistid - sisukad ettekanded ligipääsetavuse eri aspektidest, publikule pakuti nii vajalikku teooriat kui praktilisi näpunäiteid. Loe artiklist noppeid ja vaata foorumit järele!

Esineja istub tooliga laval.
10. sept. Kalle Paas

Madis Timpson, Viljandi linnapea

“Ütlesime kohe [kultuuripealinnaks kandideerimise] alguses, et Viljandi tuleb ainult siis paati, kui saame ka sisuliselt kaasa lüüa, et tekitada sünergia Lõuna-Eesti piirkonnas. Tänane sündmus on sellest väga hea näide. Kaks linna on kokku tulnud ja teevad kindlasti midagi head. Täna on ajalooline päev ja loodame, et mitte viimane selline.”

[Vaata foorumit järele]

Priit Mikk, SA Tartu 2024 juht

“Euroopa kultuuripealinn peab ligipääsetav olema kõigile, kaasa arvatud puuetega inimestele.”

[Vaata foorumit järele]

Kristiina Avik, Tartu linnavalitsuse peaspetsialist, Kultuurikompassi programmijuht, Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate küsitluse projektijuht

Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate küsitlusega kogutud andmete põhjal jagunevad korraldajate probleemid peamiselt kolme teemasse: ressurssidega seotud probleemid, teiseks koostöö raskused ja kolmandaks strateegilise visiooni puudumine kultuurivaldkonnas.”

“Vastanud kultuurikorraldajaid iseloomustab enesekriitilisus ehk üle 3,5-punktilise keskmise hindega
hinnati oma
pädevust vaid kolmel teemal: meeskondade
juhtimine, strateegiline kavandamine ning projektide kirjutamine.”

Kõige
rohkem näevad kultuurikorraldajad arenguruumi teemadel: r
ahvusvahelistumine
ja kultuurieksport, t
öö
erivajadustega inimestega ning l
oomemajandus
ja ärimudelid kultuurivaldkonnas.”

[Vaata foorumit järele]

Piret Aus, kultuurikorraldaja, rahvamuusik, õppejõud

“2010. aastal Ugala teatris oli mul suur õnn koostöös Sülvi Sarapuuga teha Eestis esimene kirjeldustõlkega etendus lavastusest “Kolm meest paadis”. Sellest ajast on ka minu elus nägemispuudega inimesed, varem ma nende peale ei mõelnud. Ma olen kurtide perest laps, minu jaoks on see olnud normaalsus.”

“2019. aastal sai tehtud ajalugu: meie juubeliaasta tantsu- ja laulupidu sai ligipääsetavam kui kunagi varem. Laulupeol töötas kaheksa tundi kaheksa viipekeele tõlki, kellest osad on täna siin ka saalis. Koos tõlgiti eesti viipekeelde 41 pala.”

“Tantsupeo etendus sai kirjeldustõlke. Kirjeldustõlkesse tehti 28 tantsu, kõik, mis olid tantsupeo kavas. Iga pöiasirutus kirjeldati ära. Töötas kaks kirjeldustõlkijat ja kaks konsultanti. Viimane etendus, mida sai näha ETV2 kanalilt, tehti ERR stuudiost. Minu suur lugupidamine tõlkijatele ja konsultantidele, kes tegid suure töö.”

[Vaata foorumit järele]

Hene-Riin Männik, Eesti Meremuuseumi haldus- ja arendusteenuste juht 

Krislin Kämärä, Eesti Meremuuseumi püsiekspositsioonide kuraator

“Eesti Meremuuseum osales Euroopa Liidu projektis Erasmus + TANDEM (www.tandem-eu.com), mis avas silmi, kuidas eri Euroopa muuseumid ligipääsetavusele lähenevad. Selle tulemusel kasvas organisatsiooni sees arusaam ligipääsetavusest.”

“Arvestades meie muuseumi külastajate sihtgruppe, oli meil Paksu Margareetat renoveerides kolm põhilist väljakutset: füüsiline ruum, et kuidas avada muuseumiruumi kõigile. Ruumi tuli ära mahutada ekspositsioon nii, et jääks liikumisruumi. Kuidas esitleda väljapanekut vastavalt sihtgruppide vajadustele nii tekstis, pildis, audios.”

“[Paksus Margareetas] tagasi füüsiline ligipääs ratastoolis külastajale, võeti arvesse laste vaatamistasandit, samuti paigaldati juhtliinid pimedatele, kombatavad ruumiplaanid, induktsioonsilmusega helivõimendussüsteem, [seal on] kombatavad maketid ja mudelid, punktkirjas etiketid, kirjeldustõlkega audiotuur, videolugudel eesti viipekeel.”

“Suurim väljakutse oli kirjeldustõlke tegemine, sest see töö tuli teha majas, kus ehitustöö veel käis. Seega pidi pimedatele kirjeldama asju, mida päriselt veel ise ei olnud näinud. Meil ei jäänud muud üle, kui loota, et algselt planeeritud tegevused ka lõpuks realiseeruvad ja omale kohale tulevad.”

“Väga oluliseks märksõnaks on universaalne disain. Kuidas mitte teha erinevatele inimestele erinevaid lahendusi, vaid kuidas integreerida ekspositsiooni, et see oleks kõigile kasutatav? Me kõik õpime erinevate meeltega ja kui üks ekspositsioon sisaldab seda, siis see on parimaid väljundeid info edastamiseks.”

[Vaata foorumit järele]

Astrid Hurt, Võru Pensionäride Päevakeskus

“Korraldasime 2019. aastal Võrumaa Eakate Festivali – kõik selleks,et inimesed tunneksid end vajalikuna ja oleksid terved.” Festivali juhtmõte oli “Kotost vällä tõistõ mano.”

“Jäime üritusega väga rahule, julgustame ka teiste maakondi ette võtma.”

Täispikka videot festivalist näeb Võru Pensionäride Päevakeskuse (www.vorupensionar.ee/videod) lehel.

[Vaata foorumit järele]

Leino Rei, Eesti Noorsooteater

“Kuidas pääseb teater killustatud maailmas ligi vaatajale? Noorele vaatajale suunatud etendusele pileti ostmise otsustab suuresti kas õpetaja või lapsevanem kuni lapse teismelise eani jõudmiseni. Keskmine teismeline on ilmselt palju paremini kursis sellega, mis toimub kinomaastikul [kui et mis toimub teatrimaastikul], ta suudab üles leida endale huvitava filmi, organiseerida kinoskäigu.”

“Odavam populaarsem meelelahutus jõuab teismeliseni ise, aga nö kõrgkultuuri viimiseks nooreni tuleb leida muid vahendeid. Võiks arvata, et piisab sellest, kui teeme teatrile kodulehe, Facebooki ja postitame sinna vaimukaid teavitusi teatri kohta ja kõik toimib. Tegelikkuses peame arvestama sellega, et suurem osa meie Facebooki lehe jälgijatest on täiskasvanud naisterahvad ja nemad on esmane ja peamine filter, läbi kelle info sihtrühmani jõuab.”

[Vaata foorumit järele]

Nastja Pertsjonok, Tartu Rahvusvaheline Maja

“Meie organisatsioonil on kolm sihtgruppi: inimesed, kes sattusid eestisse 2015. aasta paigus, kes oskasid ainult oma emakeelt ja nende emakeelt keegi eestis ei oska ehk siis laias laastus rahvusvahelise kaitse saajad; teine sihtgrupp on kõikvõimalikud inglise keele baasil siin rääkijad ehk kõik, kes siin õpivad, õpetavad jne; ja kolmandad on inimesed, kes on kohalikud, kuid toimetavad vene keeles.”

“[Küsimus on, et] Kuidas teha Eestit ligipääsetavaks? Eestit omaseks, koduseks?”

“Tartus ja Lõuna-Eestis toimub tegelikult hästi palju asju, mis sobivad inimestele, kes ei räägi eesti keelt. Näiteks kontserdid, slackline’i võistlused jms. Nende ligipääsetavaks muutmiseks oleks vaja nende Facebooki sündmustele lisada ingliskeelset infot.”

“Meil kõigil on lõpuks samad takistused. Nendel, kes on ilma keeleoskuseta, on need lihtsalt võimendunud. Lisaks keelele ka konteksti halvem tundmine. [See tähendab:] kas ma saan aru, kas hakkab ebamugav, kas mul on seal ohtlik?”

“Kuidas võiks leevendada takistusi? Pakkuda infot mingis keeles. Kõike ei pea tõlkima, kõike ei jõua. Võib tõlkida mingisuguse jupi, mis annab suurema valikuvõimaluse või arusaamise, kas on põhjust kohale minna. Ka sündmuse ajal võiks pakkuda lisavõimalust rohkem mõista.”

“Milline on ühiskond, kus osad inimesed, osad grupid jäävad hästi järjekindlalt mingist narratiivist välja, ei ole representeeritud? Ma arvan, et meie [kui ühiskond] jääme millegist ilma, kui me ei tea, kes need teised on, kuidas nemad asju näevad, mida nemad kogevad ja tajuvad. Mitmekesise ühiskonna väärtus on see, et me kõik saame ühiselt saame targemaks. see rikastab ja sealt tuleb pealekasv.”

[Vaata foorumit järele]

Ingrid Ulst, Alle-Saija teatritalu

“Mina eelistan kasutada terminit “kultuuri kättesaadavus”. Minu jaoks ligipääsetavus tähendab alati füüsilist ligipääsetavust, aga kultuuri kättesaadavus on minu jaoks laiem mõiste. Jah, meie teatritalus on kultuur kättesaadav ka erivajadustega inimestele, pean siin silmas peamiselt ratastoolis inimestele.”

“Laupäev on ju saunapäev… Kui võrdleme linnaga, siis teater algab õhtul kell 7, pühapäeviti vist kell 12. Linnas on lihtsam teatrit oma päevakavva sobitada. Meie peame arvestama sellega, et meie kohalik inimene, kes töötab kusagil tõmbekeskuses, ei jõuaks selliseks kellaks teatrisse. Ka külalistruppide puhul peame arvestama nende kohalejõudmisega. On väga tavaline, et meie etendused algavad näiteks kell kaheksa või nädalavahetustel kell kolm. Laupäeval on saunapäev, siis ei ole mõtet etendusega minna. See on maal teatri tegemise suur erisus. Kevadel või sügisel on suured maa- ja aiatööd, sellega tuleb ka arvestada.”

[Vaata foorumit järele]

Tiiu Tamm, Leigo Järvemuusika

“Kui 22 aastat tagasi Leigo järvemuusika sündis, siis ei olnud Eestis palju kultuurisündmusi. Ja kui hakkas ringi käima üks mees, kes rääkis, et ta tahab loodusesse tuua sümfooniaorkestri, panna selle saare peale mängima ja tuua publiku ka seda vaatama, siis hästi paljud arvasid, et tegemist on täiesti hullu inimesega ja ei võetud teda tõsiselt… Aga nüüd on Leigo järvemuusika juba 22 aastat toimunud.”

“On oluline, et kui sa oled maal, sa ei saa mõelda, et sa oled üksi. Me oleme kõik koos ja teeme piirkonna asja. Meie eesmärk – nii ettevõtjate, omavalitsuse, korraldajate eesmärk – on see, et me toome inimese piirkonda ja võimalikult pikaks ajaks.”

[Vaata foorumit järele]

Jane Vabarna, Seto Folk

“Seto Folgi sihtgrupp on pered ja igas vanuses folgihuvilised. Pered ehk siis beebidest kuni eaka inimeseni välja. Kõigile on olnud midagi. Seto Folgi programm on eriilmeline ja pakub erinevate huvidega inimestele valikut. Nii erinevatele huvigruppidele kui ka eri vanuses pereliikmetele, on loengud, käelised tegevused, matkad jne.”

Kultuurikompassi foorumit “Kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?” korraldasid sihtasutus Tartu 2024, Viljandi linnavalitsus ja Tartu linnavalitsus. Korraldajad tänavad Pärimusmuusika Aita, Sakala keskust, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat ja osaühingut Viipekeeletõlgid.