Liigu otse sisu juurde

Mida öeldi Kultuurikompassi foorumil “Kuidas kõnetada Euroopat?”

26. novembril toimus Tartu Ülikooli raamatukogus rahvusvaheline Kultuurikompassi foorum “Kuidas kõnetada Euroopat?”. 11 esinejat Eestist ja välismaalt avasid foorumil Euroopa mõõdet kultuurikorralduses. Loe lähemalt, mida räägiti, ja vaata pilte konverentsist!

Kultuurikompassi esinejad seisavad laval reas.
27. nov. Kaidi-Lisa Kivisalu


Urmas Klaas, Tartu linnapea

„Me üheskoos taotlesime Euroopa kultuuripealinna tiitlit, et näidata Euroopale Tartu linna ja meie regiooni kultuurilist rikkust. Sellist pealkirja kannab ka ju üks meie programmiliine: Omapära ja Euroopa. Me tahame tutvustada Euroopa kultuuripealinnana meie kultuuri ja keelte mitmekesisust. Me tahame näidata kultuuri, mis sünnib Lõuna-Eesti eriilmeliste looduskeskkondade keskel. Kuid sama palju taotlesime me Euroopa kultuuripealinna tiitlit ka seepärast, et see on meie kultuuriloojatele, turismivaldkonna eestvedajatele ning ettevõtjatele suur võimalus õppida, areneda, kasvada.“


Krista Aru, Tartu Ülikooli raamatukogu direktor

„Raamatukogu on kõige parem paik sellise kultuurifoorumi pidamiseks. 1802. aastal ütles Karl Morgenstern, et raamatukogu on nagu vaimuvalguse tempel, mis kiirgab mitte ainult külastajatele, vaid mis jätab oma valguse soojust ja valguse varju ka kõigile neile, kes läheduses liiguvad. See maja on ka parim koht, et vastata küsimusele, kuidas kõnetada Euroopat. Vastus on selle maja ürikutes, kuid ka ettevõtmistes. Me oleme osanud olla tõlgid, vahendajad, leidnud selles vahendamises ja tõlkimises oma eripära. Kõnetades Euroopat peame oleme teadlikud ja uhkedki, et meil on kokkukuuluvustunnet.“


Jalmar Vabarna, muusik Trad.Attack!

„Euroopa mõõtmest mõtlemine on meil eestlastel suuresti enesehinnangu küsimus. Võin kinnitada, et kultuur ja selle korraldamine on valdkond, kus Eesti on top-5 Euroopa riigi hulgas. Meil ei ole mõtet arvata, et pärast meie riigipiiri tuleb mingi ime – ei tule. Meie teadlikkus kultuurivaldkonnas, selle korralduses, presenteerimises ja pakendamises on väga kõrge standardiga. Ma julgustan teid võtma seda aega, mil me ei saa reisida, et teha korralikult eeltööd, valmistada ennast ette ja harida ennast selles, mis puudutab kultuurikorraldust.“

„Miks teha end Euroopas nähtavaks? Sellel on väga konkreetne põhjendus. Euroopas elab umbes 750 miljonit inimest. Kui ma mõtlen Eesti kontekstile, siis see segment, kes minu bändi tegelikult kuulab, on paar protsenti elanikkonnast. Euroopas on sul võimalik seda protsenti 700 korda suurendada. On väga selge, et tasub mõelda suuremalt ja Euroopa on siin samas. Olles käinud Aasias, Austraalias ja Ameerikas esinemas, võin öelda, et Euroopa on meil kõige esimene võimalik koht kuhu oma kultuur viia.“


Mikko Fritze, Hollandi Goethe Instituut, Tallinn 2011

„Euroopa mõõtme tähtsus ja vajalikkus. Minu arvates tänapäeva maailmas on väiksel riigil, nagu Eestil või Saksamaal, võimatu olla edukas, kui ta ei kuulu suuremasse hulka, blokki, koosseisu. Isegi kui ta väga sooviks, et asjad oleks teisiti ja ma mõistan neid soove tõesti. See ei ole lihtsalt võimalik. Hiina või USAga ei saa üksi koostööd teha või konkureerida. Me saame seda ainult koos teiste Euroopa riikidega teha. Samas me ei taha selles oma blokis täiesti teistega samastuda, me ei taha oma erinevustest loobuda. Just Euroopa kultuuripealinn on suurepärane võimalus toetada täpselt seda. Olla uudishimulik, aga olla uhke selle üle, et oleme erinevad. Ja olla ka valmis teisi kombeid mõistma, neid respekteerima, neist õppima ja ka nendega leppima, aga omi kombeid ka pakkuma. Kuna see kõik on nii mitmekülgne ja ka suts keeruline, on ka Euroopa kultuuripealinn suts keeruline. Ta tohib ja peabki provotseerima. Ta peab esitama raskeid ja keerulisi küsimusi, ta peab olema vaba ning peab aktsepteerima vastuseisu. Ta on nagu väike Euroopa elukool.“

„Eesti kui riik hakkab Euroopas looma päris tugevat mainet. Mina tahaksin praegu pigem rääkida nendest riikidest, keda kõige paremini tean: Saksamaa, Madalmaad ja Soome. Eestil on Saksamaal ja Madalmaal sarnane, väga positiivne maine. Eesti on e-riik, Eestil on head koolid, Eestil on kõva kultuur, aga Eesti on ka ju sellest endisest Nõukogude Liidust. Eestit kuidagi tuntakse, aga sellest ei teata palju. See tähendab, et see maa on huvitav. Ja äkki isegi natuke eksootiline. Kasutage seda ära kindlasti!“

„See tiitel – kultuuripealinn – viib teid mitmeks aastaks Euroopa kaardile, rohkem kui normaalsetel aegadel. Tähelepanu, mida te sellega saate, on tasuta reklaam. Mõelge, keda tahate kõnetada ja mis sõnumeid tahate rääkida. Kõige tähtsam on mäletada, et Euroopa kultuuripealinn on teie jaoks. See sündmus genereerib meeletult palju energiat. Kui suudate seda energiat kanaliseerida õigetesse suundadesse, siis sellega võib viia läbi uuendusi ja anda rohkem võimu olemasolevale. See on kindlasti hea kogu elanikkonna enesetundele. Sellest võib võita linn ja regioon. Kultuuripealinn võimaldab läbi viia asju, mida tavaliselt võib-olla ei või teha ja see kindlasti on võimalus viia ellu ka mõni unistus.“


Kersti Kaljulaid, Eesti Vabariigi president

“Kuidas kõnetada Euroopat eelkõige meis eneses? Nii nagu kõikides küsimustes, mis on keerulisemad sellest, kas maakera on ümmargune või mida tähendab raskuskiirendus, on parem pöörduda kultuuri poole. Kultuuril – kunstil ja kirjandusel, teatril ja filmil – on võime kõnetada teistmoodi. Pöördudes kuidagi meie enda parema mina poole. Võttes korraga arvesse müriaadi aspekte, nii teadvustatud kui teadvustamata. Ratsionaalse tekstina läheb tunde või isegi lõpmatult aega, sõnastamaks seda, mida luules saab väljendada ühes hingetõmbes.”

„Maailma mõistmine ja inimeseks olemise kunst on muutuv ja arenev ajas. Elu läheb edasi, tõlgendused muutuvad, normid arenevad ja õnneks ikka sinna poole, mis lubab enamusel olla nii, nagu nad tahavad. Ilma kiusu ja diskrimineerimiseta.“


Priit Mikk, Tartu 2024

„Edukas ja silmapaistev Euroopa kultuuripealinn on kasulik tervele Eestile, nii kultuurisektorile ja ka teistele sektoritele. See on suur võimalus olla kohal Euroopas ja tuua ka samal ajal Euroopa siia. Meie jaoks ei ole kultuuripealinna rahvusvaheline mõõde see, et toome välismaa esinejad või välismaa turistid siia. Meie jaoks on oluline koosloome ja sisuline koostöö.“


Inga Koppel, Tartu Filmifond

“Tartu on Eesti filmi sünnilinn, me tahame saada rahvusvaheliseks filmilinnaks. Me peame tekitama filmivaldkonna ettevõtteid ja ettevõtteid, mis toetavad filmivaldkonda. Väga tähtis on valmistada ette tööjõudu. Tähtis on filmiharidus.”


Jelle Burggraaf, Leeuwarden-Friesland 2018

„What does the European Capital of Culture year mean for smaller regions and cities to open up and develop further the European Dimension in cultural management? Well, to start with some hard figures, a total of 1,600 international collaborations covering 87 countries took place as part of the Leeuwarden-Friesland 2018 programme. I think this number immediately shows the enormous potential there is for international collaboration for smaller cities and their surrounding regions.“

„With the European Capital of Culture being such a well-known brand, the size or location of the city that hosts the event becomes less and less relevant. The fact that you can approach artists and cultural organisations on behalf of a European Capital of Culture programme can make a huge difference when exploring possible international collaborations.“


Fredrik Lindegren, Umeå 2014

„How to attract a European audience? My answer would be: find the mythological connection. If you compare a European Capital of Culture with, for example, an Olympic game or a World Cup of some sort there are many similarities, most of all, maybe, to attract a large audience. This is usually no problem for a World Cup or any other sports since the topic is well-known. The audience knows what to expect and the rules are well-known since there is a long tradition and common thoughts about the general idea. A game of football is not suddenly played with a basketball, even if it would be interesting for a while. On the other hand, the content of a European Capital of Culture is unknown material to a vast majority. As an audience, you do not really know what you will get until you get there. Unless the artistic and cultural ideas connect on a mythological level. This is critical if you want to reach beyond language and borders. The content must be relevant to a lot of people if you want to reach a lot of people.”

“Try to find connectivity and cooperation rather than standing out as spectacular. Choose a topic that is relevant to many but do not be afraid of being edgy and artistic. Invite others to be a part of your work and do not be protective. Make it a multicultural European event. Or look at it this way, how many international visitors should an Olympic game reach with contenders only from one single country?”


Sanjin Đukić, Exit Festival

“Our line-up and festival content. Obviously, we cannot compete with Western European festivals and that is not our goal. We tend to have a really good quality line-up, interesting line-up, different line-up, but that is not all that we offer. We have more than 40 festival zones and stages throughout the festival site. We want to make each and every festival, each and every year a new experience for our audience.”


Suvi Kallio, Flow Festival

“From my experience at Flow Festival over the past 16 years, the two elements in audience attraction are experiences and a sense of community. In this digital era, people have a hunger for live experiences and gatherings. I am quite optimistic that as soon as we get over the pandemic, people want to get together again and let themselves have elevating arts and culture experiences together with other people. People want experiences as well as be part of a community”

“When you succeed in creating a community around your festival. In turn, the community generates advocacy which is a key part of the festival’s communication. The sense of community is reflected above all in the atmosphere of the festival, as well as the visitors’ social media postings. I tried to think about the key points in creating and amplifying the sense of community and figured out the following: Rather than finding your audience through demographic target groups, you should nowadays think of the audience through personas or characters with interests and values. And people want to engage themselves with events that share similar values. Then again you cannot overlook or pass by the issues of inclusivity and tolerance today, instead, you have to address these issues carefully and have an inclusivity plan in place. The issues of sustainability and social responsibility are connected to this and should as well be taken as a natural part of your value base and practicalities. These values are important European values”


Fotod: Mana Kaasik