Liigu otse sisu juurde

Mi olõ umanäolitsõ’ ja väiga’ uhkõ’ tuu pääle

Mi olõ umanäolitsõ' ja väiga' uhkõ' tuu pääle - mi mano tasos tulla-!

21. märts Kaidi-Lisa Kivisalu


Annela Laaneots. Foto: Mana Kaasik

Õuruupa kultuuripääliin tuu mi mano katõ aastaga peräst hulga rahvast, hilläkeiste mi sää hinnäst tuu jaos kõrda. Parhillatsõ’ inemisõ’ hulgisõ’ ümbre ilma, nä tahtva’ ja otsva’ midägi’ tõistsagamaist. Ummamuudu olõkit om meil viil olõmah ja om midä tõisilõ näüdädä’ – om seto, võro, mulgi kultuuriruum ummi kombidõ, jutta ja inemisiga’. Meil om illos Peipsiviir.

Meil omma’ inemisõ’, kiä’ omma’ uma kultuuri seeh üles kasunu’, eläse’ umah kotoh ja sääne ommõgi’ elo. Mi umanäolisus saa tukõ hindätiidmisõst – mi tiiä, kiä’ mi olõ ja kinkõst mi peri olõ. Tuu kõik and parhillatsõl aol kimmüst mano. Inemisil, kinkal olõ-õi umma kotust siih ilmah, kiä’ omma’ uma’ juurõ’ ar’ häötänü’, näil om rassõ kõrda saia’. A mi olõ-õi säntse’.

Meil om illos luudus, kotus om hüä nii uma iho ku hinge jaos. Mi eiski’ mõista tõisi opada’, meil omma’ nuu’ tiidmisõ’ viil alalõ, kuvvamuudu luudusõlt tukõ saia’.


Foto: Mana Kaasik

Tiidä’ om, õt meil hindäl om hüä ku kõigil tõisil lätt höste – tuuperäst mi olõ valmi’ ummi tiidmisi kõõ ilma rahvalõ oppamma. Hing ja iho saa haritus ku mi võta hüä külälisõ Õuruupast vai muialt savvusanna, ku mi kõnõlõ innitsist tarkuisist, ku mi võta üteh luudusõhe, koh meil kasus viil tarvilitsi hainu tervüse praavtamisõ jaos.

Lõunõ-Eestih eläs inemisõ’, kiä’ omma’ sõbraligu’ – mi ooda kostma ja mi ello kaema. Mi tii värehti’ vallalõ ja paku kõkkõ parebat, midä meil om.

A mi olõ-õi jäänü’ innitsehe aigu kinni – mi mõtsi vaihõl eläse’ inemisõ’, kiä’ omma’ ka’ õgapäävätselt traatõ piteh Ameerigamaal ja Õuruupah tüüh. Puutre’ üsäh istutas savvusanna lävepaku pääl, vanaimä tett hüä villadsõ’ ja lämmä’ kapuda’ jalah ja kõnõldas kõõ ilmaga’ õgah keeleh, mäntseh om vaia. Mi olõ arvu saanu’, õt tuu pakk ka’ huvvi.

Mi naka hilläkeiste hinnäst Õuruupa kultuuripääliina külälisi jaos valmis säädmä!

2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit kannab Tartu linn koos 19 linna ja vallaga viiest maakonnast.

Seekord tõime tervitusi Euroopa kultuuripealinnast seto keeles. Järgmistel kordadel tutvustame Lõuna-Eestit võro ja mulgi keeltes.