Lõuna-Eesti turism õitses Tartu 2024 tiitliaasta toel
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tiitliaasta mõju ulatus majutusstatistika andmetel kogu Lõuna-Eesti turismisektorisse. Tartut külastanud välisturistide arv tõusis mullu 15 protsenti ning ka teistes Lõuna-Eesti piirkondades suurenes majutujate arv 13,7 protsenti. Suurim kasv oli Võru ja Valga maakonnas.
Statistikaameti andmetel ööbis 2024. aastal Lõuna-Eestis 264 923 külalist, kellest 84,9% olid siseturistid ja 15,1% välisturistid. Kõige rohkem külalisi tuli Lätist (37,44%), järgnesid Soome (17,05%), Saksamaa (5,57%) ja Leedu (5,45%).
„On positiivne, et Euroopa kultuuripealinna aasta tõi Lõuna-Eestisse rohkelt välisturiste. Kindlasti aitas kaasa ka Euroopa turismisektori üldine pandeemiajärgne taastumine ning meie enda aktiivne turundustegevus. Lõuna-Eestil ongi palju pakkuda – eelkõige kiidetakse meie külalislahkust, ehedat loodust ja kultuuripärandit,” ütles Lõuna-Eesti Turismiklastri juht Kanni Kallastu.
Kui Lõuna-Eestis siseturistide osakaal 2023. aastaga võrreldes märgatavalt ei tõusnud, siis välisturistide hulga suurenemine Lõuna-Eestis oli märkimisväärne pea igas maakonnas: Valga maakonnas 25,5 protsenti, Võru maakonnas 20,5 protsenti, Tartu maakonnas (väljaspool Tartut) 11,8 protsenti ja Jõgeva maakonnas 2,1 protsenti.
„Võru maakond tõusis puhkajate meelispaigaks – suisa 27,8 protsenti välisturistidest märkis peatumise eesmärgiks puhkuse. Samal ajal paistis Jõgeva maakond silma tööreisijate sihtkohana, kus 42,4 protsenti majutatutest viibisid seal tööreisi tõttu,” lisas Kallastu.
Piirkonna kasvutrendi näitab veel piirkonnas veedetud keskmine ööde arv, mis tõusis 2024. aastal 2,1 protsenti võrreldes eelneva aastaga. Eestlased veetsid Lõuna-Eestis keskmiselt 1,74 ööd ja välismaalased 2,7 ööd.
On oluline rõhutada, et kuigi Tartu linn oli eelmise aasta kultuurisündmuste süda, siis Euroopa kultuuripealinna tiitel kuulus Tartule koos Lõuna-Eestiga. Paljud üritused toimusid väljaspool Tartut, mis nii sise- kui ka välisturiste Lõuna-Eestit avastama meelitas.