Liigu otse sisu juurde

Kultuuripealinnas kohtuvad Arvo Pärdi looming ja tippkollektiivid Taanist ja Eestist

Hilissuvel jõuab publikuni kontsertkava, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitab koos barokkorkestri Concerto Copenhageniga ajastupillidel Arvo Pärdi ja Georg Friedrich Händeli loomingut. Taani orkestri juhi Nikolaj de Fine Lichtiga ja orkestri kontsertmeistri Fredrik Fromiga vestleb Taavi Hark.

23. juuni

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ühendab hilissuvel jõud Euroopa ühe juhtiva barokkorkestri Concerto Copenhageniga, et tuua kuulajateni kava Arvo Pärdi ja Georg Friedrich Händeli loomingust. Eriliste barokkpillide kõla kõrval on märgiline seegi, et valik Arvo Pärdi muusikat salvestatakse Tõnu Kaljuste juhatusel tuntud plaadifirmale Berlin Classics.

Concerto Copenhageni ja meie tuntuima esinduskoori koostööd on kavandatud juba kaua. Kahe riigi muusikalised tipptegijad tõi kokku soov mängida esmakordselt sellises ulatuses Arvo Pärdi teoseid just sajandeid vanadel ajastupillidel, mis võimaldaksid avastada värskeid kõlalisi võimalusi helilooja mitmekihilises loomingus. Kontserdid antakse 25. augustil Tartu Pauluse kirikus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi raames ja 2. septembril festivali Pärdi Päevad avalöögina Tallinna Jaani kirikus. Tuleval aastal ootab ees ka turnee Euroopa linnades.

Ühine kontserdikava „Pärt & Händel“ loob ajastute vahele silla, sidudes 18. sajandi kõlamaailma ühe tänapäeva enim esitatud helilooja muusikaga. Et ees ootavast sündmusest ja hinnatud orkestrist paremat aimu saada, vestlesin Concerto Copenhageni direktori Nikolaj de Fine Lichtiga ja orkestri kontsertmeistri Fredrik Fromiga.

Esmalt tehkem lühidalt klaariks: mis nähtus üldse on Concerto Copenhagen ehk CoCo?

Nikolaj de Fine Licht: Concerto Copenhagen on kammerorkester, mis on keskendunud 18. sajandi muusika mängimisele. Me mängime ajastu pillidel, mis tähendab, et kõik pillid on originaalid 18. sajandist või siis väga täpsed koopiad. Kõik alates keeltest kuni poognani lähtub sellest, mida me 18. sajandi pillidest ja esitustavadest teame.

CONCERTO COPENHAGENI DIREKTOR: Nikolaj de Fine Licht. FOTO: IDA GULDBÆK ARENTSEN

Mis võiks olla Concerto Copenhageni erinevus teiste sarnaste orkestritega võrreldes? On siin peidus ka midagi stereotüüpe ületavat?

Fredrik From: Suurim erinevus tuleb esile kõlas – soolkeeled metallist keelte asemel annavad omapärase, selge ja ereda keelpillikõla. Aga see viis, kuidas me oleme varasele muusikale pühendunud, on toonud ka täiesti teise muusika mängimise tunnetuse.

N. F. L.: Ja muidugi on Concerto Copenhageni tunnusjooneks ebatavalised kavad, mis viivad kokku näiteks harva esitatava Skandinaavia muusika tuntud meistriteostega baroki- või klassitsismiajastust. Oluline erinevus on seegi, et meil on „kammermuusiku“ suhtumine orkestrimängu. See tähendab, et koos mängiv ansambel ei anna kogu vastutust ühele suunajale või dirigendile, vaid igaühel on tulemuse kujundamises üsna võrdne vastutus.

F. F.: See on väga intiimne musitseerimine, me mängime üliharva dirigendiga. Oleme õppinud grupina muusikaliselt sulanduma ka meie ees seisva „maestrota“.

Vahel esinete siiski ka dirigendiga. Miks te küll ometi seda teete?

F. F.: Teeme seda siis, kui muusika nõuab suuremat orkestrit, näiteks kui kavas on Grieg või Beethoven, kui mastaabid kasvavad.

N. F. L.: Nii on ka selle suure Pärdi ja Händeli loomingut siduva ettevõtmisega, mida teeme Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. See on just niisugune projekt, kus kindlasti vajame osavat dirigenti. Ja nimelt kedagi sellist nagu Tõnu Kaljuste, kellel on selle muusikaga tohutu kogemus.

Kas Concerto Copenhagenil on ka varasemaid kokkupuuteid Arvo Pärdi loominguga? Või on tänavune täiesti esimene kohtumine?

N. F. L.: Esmakokkupuude oli 2019. aastal. See oli muide Tallinnas Estonia kontserdisaalis ühel väga erilisel ja pidulikul galakontserdil, mis pühendati Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäevale ja Eesti iseseisvuse saavutamise 100. aastapäevale.

F. F.: See oli tõesti üks hiilgav ja meeldejääv elamus, Arvo Pärdi muusika sobis meie pillide ja muusikutega, otsekui olekski see meile kirjutatud.

Olete ennegi ühendanud uuemat muusikat barokiga. Arvo Pärdi loomingu panete seekord ühte kavasse Händeliga. Miks?

N. F. L.: Seekord ühendame Arvo Pärdi muusika Georg Friedrich Händeli loominguga. See on Tõnu Kaljuste idee, mis paneb kõrvuti kahe väga erineva looja meistriteosed. Händeli „Dixit Dominus“ on üks barokiaja tähtteoseid, kus orkester ja vokaal moodustavad tõesti kauni elamuse. Ja Pärdi „Stabat Mater“ astub sellega väga puudutavasse kahekõnesse. Teame ju kõik, et ka Pärdi esimesed tintinnabuli teosed on võrsunud just vanamuusikast ainest saades.

Mida muudab Pärdi teoste esitamine sajandeid vanadel pillidel? Kas plaanite harjumuseks saanud kõlapildis midagi väga olulist muuta?

F. F.: Ma kujutlen, et keelpillikõla on harjumuspärasest täiesti erinev. Katsetame Pärdi muusikat esitades varase 17. sajandi mänguvõtetega – aeglased poognad, puhas ja ere kõla. Aga päris aus vastus oleks, et tegelikult me lõpuni ei tea. See on eksperiment! Ja seda põnevam! Aga ma usun ja loodan, et meie mängulaad on Pärdi muusikale väga kohane ja sobiv. Me ei saa seda täielikult ette teada, aga me kõik usume!

Fredrik From, te olete kuuldavasti juba aastakümneid Pärdi muusika suur austaja. Kui nii, siis mis seda võiks põhjendada?

F. F.: Ma kohtusin Pärdi muusikaga varastel 1990ndatel. Meenub muhe seik, et tudengina mängisin ühel uue muusika kontserdil triangli partiid ühes Pärdi teoses plokkflöötidele ja trianglile! See oli tema loominguga üsna vaimukas esmakohtumine. Aga kui olla tundlik harmoonia vastu, siis on tegelikult võimatu Pärdi muusikat mitte armastada. See on fantastiliselt sügav, inimlik, mõtteid ergutav, seal on justkui kõike.

Kui avada Concerto Copenhageni veebileht, hakkab esimesena silma juhtlause „Ensemble for Timeless Music“ (ajatu muusika ansambel). Mis peitub selle mõtte taga? Kuidas nii avar siht mõjutab näiteks kuvandit või rahastust?

N. F. L.: Idee on selles, et muusikaline minevik, nii barokk kui ka hilisem muusika, võib saada ajatuks või „igaveseks“, kui tuua seda ellu tabavalt tunnetatud moel. Sellel on igavikku ulatuv väärtus nagu paljudel muudel väärtustel, mille inimkond on loonud. Tegelikult ei ole mingit tähtsust, kas see muusika on näiteks kolm sajandit või kaks aastakümmet vana või hoopis kirjutatud eile. Me oleme rohkem keskendunud sellele, et teha muusika elavaks ja tähenduslikuks just praegusele kuulajale. Me küll oleme barokkorkester ja 80–90% ulatuses esitame selle ajastu muusikat, aga hoopis tähtsam on meie oma meetod, kuidas üldse muusikale läheneda. Tõsi, rahastuse ja kommunikatsiooni asjus on muidugi tark tegeleda ühe hästi selge sõnumiga. Aga kui selgitada oma ideid väga põhjalikult, siis saab tegelikult teha kõike.

KONTSERTMEISTER: Fredrik From. FOTO:PRESS

Praegusel ajal on igasugune muusika igale „võrku ühendatud“ inimesele kohe kättesaadav. Miks üldse võtta vaevaks süveneda barokki, Pärdi loomingusse, romantismi või klassikalisse pärandisse laiemalt?

F. F.: Kui tahta lugeda kiiret kriminulli, mille haarad tanklast kaasa, siis see on üks võimalus. Aga kui lugeda Solženitsõni või Dostojevski raamatuid – olen kindel, et sealt saab lugeja midagi rohkemat, see jääb mõttesse kauemaks, arendab midagi edasi, ehk teeb isegi paremaks inimeseks… Vahel on mul natuke kahju, et kõik inimesed ei tahagi kunsti või muusika sügavama kogemise müsteeriumi avastada. Minu jaoks on kunsti ja muusika kogemine elamise põnevaim osa, selleta oleks kõik hoopis tühjem. Ja näiteks Pärdi muusika on ülimalt mõjuv – ka need kuulajad, kelle jaoks klassika on veel midagi kauget, saavad sellega sügava tunnetusliku kontakti.

Vaatame lõpetuseks põgusalt tulevikku. Kuhu Pärt ja Händel tolles oivalises koosseisus peale Tallinna ja Tartu veel jõuab?

N. F. L.: Järgmisel aastal on plaanis sama kava viia Belgiasse, aga ka kahte linna Saksamaal, kus näiteks Halles esineme väga olulisel festivalil Händel-Festspiele. Tuleva aasta sügisel on kontsert Kopenhaagenis ja töötame ka mõttega teha kontserte Lõuna-Rootsis. Seega on tegemist päris ulatusliku ettevõtmisega. Ühtlasi on meil kindel plaan koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga ka ühine plaat salvestada. Tartu ja Tallinna kontsertide vahepeal salvestamegi Tõnu Kaljuste juhtimisel Pärdi loomingule keskenduva plaadi. See on esimene kord ajaloos plaadistada Pärdi muusikat sellises ulatuses just barokkorkestriga. Valmiva salvestise annab välja mainekas plaadifirma Berlin Classics. On küllaga, mida oodata.

Kontsert „Pärt & Händel“ toimub 25.augustil kell 18 Tartu Pauluse kirikus. Kontsert kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Rohkem informatiooni siit.