Liigu otse sisu juurde

Kultuurikompassil jagati oskusteavet ja vahetati kogemusi turundusest sotsiaalmeedias

Aprilli viimasel päeval Tartu Aparaaditehase Armastuse saalis toimunud järjekorras teisel Kultuurikompassi foorumil jagasid oma kogemusi sotsiaalmeediaturundusest sTARTUp Day endine turundusjuht Marelle Ellen, Tartmusi värske turundusspetsialist Riin Lisett Rei ning turunduskoolitaja Andrus Kiisküla. Oma tegevust tutvustas ja kutsus kultuurikorraldajaid koostööd tegema Tartu Ülikooli Turundusklubi. Allpool kokkuvõte ettekannetest.

Riin Lisett Rei teeb ettekannet, mikrofon käes.
18. juuni Kalle Paas

MARELLE ELLEN

“Sotsiaalmeedia on nagu filmi treiler, sa tekitad sellega isu ürituse järele,” kinnitas Marelle Ellen, kes korraldas turundusjuhina kaks korda Balti riikide suurimat ärifestivali sTARTUp Day, “Mida rohkem annad sotsiaalmeedia kaudu maiuspalasid oma jälgijatele, seda rohkem tekib ürituse vastu ka huvi.” Ellen rõhutas kokku tulnud kultuurikorraldajatele, et ühismeediasse postitatu peab olema lööv ja haarav: “Ei tasu unustada, et sotsiaalmeedia pole entsüklopeedia, kus käiakse end harimas ja pikki tekste lugemas.”


RIIN LISETT REI

Pooleteise kuu eest Tartmusi turundusjuhi kohale asunud ja enne seda Tartu Ülikooli Ideelaborit turundanud Riin Lisett Rei tõi oma ettekandes välja kümme põhimõtet, mida ta ise turundajana jälgib – näiteks, et turundaja peaks teadma, kes on tema ühe või teise ettevõtmise sihtgrupid. “Igal tegevusel peab olema eesmärk, nii-öelda call to action,” rõhutas Rei põhimõtet, et turundussõnum peab kutsuma publikut üles midagi tegema.


ANDRUS KIISKÜLA

Turundaja ja koolitaja Andrus Kiisküla rõhutas, et sotsiaalmeediaturunduse keskmes on põhimõte, et oma praegustele ja tulevastele fännidele tuleb jutustada huvitavaid lugusid. Neile, kellel lugude jutustamise põhialused juba käpas, soovitas Kiisküla järgmist sammu: “Proovige viia inimest loo lugemisest selle kogemiseni.”

Koolitaja soovitab kultuuriturundajatel mõelda oma tegevuse planeerimisel puutepunktidele ehk kordadele, mil asutuse sõnum jõuab inimeseni. “Üldiselt öeldakse, et on vaja 7 kuni 11 puutepunkti – olgu selleks siis kontakt sotsiaalmeedias, silma jäänud ürituse plakat või muu – et leida endale klient või fänn.” 

Kui esimeste puutepunktide ehk kontaktide peale tekivad early adopterid ehk varajased fännid, siis järgmiste kaasatute tekkimiseks on vaja oma ürituse, asutuse või ettevõtmise lugu edasi jutustada. “Kui te pole ka ise hea lugude rääkija, otsige sellise oskusega inimene enda organisatsioonist või leidke lugude jutustaja väljaspoolt,” nõustas Kiisküla.

Publikule läheb peale ehedus

Koolitaja rõhutas ka videosisu jätkuvat tähtsust tänapäeva sotsiaalmeedias. “Videod moodustavad internetis tarbitavast sisust ligi 90%, samas kui kümneminutilist videot vaadatakse võib-olla ainult 30 sekundit,” osutas Kiisküla, “Video peab avakaadrist peale hoogne olema.”

Avaldatud video- kui fotosisu on edukam, kui see on ehe. “Päris inimese foto ning lugu on alati parem, kui pildipangast võetud pilt,” julgustas Kiisküla kultuurikorraldajaid tõstma esile pärisinimeste pärisemotsioone. Sellist sisu on võimalik saada ka omaenda klientidelt või fännidelt. “Palu ja sulle antakse,” julgustas Kiisküla korraldajaid küsima fotode tagimist ja jagamist, “See on UGC ehk user generated content. Paluge inimestelt, et nad jagaksid pilte ja videoid teie üritusest, üleslaetud materjali leiate sotsiaalmeediast hashtagi või asukoha põhiselt.”

Mis on kultuuriturunduse ja muu turunduse sarnasused?

Andrus Kiisküla arvas, et eri valdkondi turundatakse üsna sarnastel alustel: “Põhiline erinevus on võib-olla [ettevõtte käibenäitajate] Exceli tabeli puudumine, kuid sarnasus on tegelikult väga suur. Ükskõik, kas vaatame näiteks mõnda Telia kampaaniat või teadlike kogukondade ürituse kampaaniat, mõlemal juhul peab turundaja valitud sõnum valitud sihtgruppe kõnetama ja leidma nendega puutepunkte.” 

Kiisküla sõnul on tarbijate või publiku lähtepunkt sama – rikastuda valitud toote või teenuse tulemusel vaimselt: “Üldiselt on nii, et inimeste eesmärk ei ole mitte osta, vaid saada ostu tulemusel hea emotsioon.”

Mis on edu mõõdik?

Selleks, et hinnata, millised on Facebookis või Instagramis avaldatud sisu või ostetud reklaami tulemused, peaks asutus koolitaja sõnul läbi mõtlema, mida tahetakse saavutada ning mis on selle mõõdikud. “Kas te tahate oma lehele rohkem laike, kodulehele rohkem klikke või videotele rohkem vaatamisi või tahate te rohkem sooritatud oste,” osutas ta edu erinevatele defineerimisvõimalustele.

Ideede kalendri nipp

Andrus Kiisküla tõi paneelarutelul välja, et turundajal võiks olla n.ö tagataskus ideede kalender, kus on päevade kaupa võimalikud teemad, millega seoses võiks oma ettevõtmist avada. “Näiteks olete üles märkinud, et sel laupäeval on üleilmne alasti aiapidamise päev!”

Lõpetuseks julgustas Andrus Kiisküla kultuurikorraldajaid olema sotsiaalmeedia kasutamises ja kanalite arendamises järjepidev: “Kui teed iga päev midagi 1% võrra paremini kui eile, siis kasvad aastaga 37 korda paremaks!”