Liigu otse sisu juurde

Jaan Ulst: “Tuleb katsetada, õhku visata hullud ideed, et läbi nende iseennast tundma õppida ja purunematu enesekindlusega kultuuripealinna aastale vastu minna.”

Jaan Ulst on Tartu maakonnast Nõost pärit rahvusvaheliste kogemustega koreograaf-lavastaja ja kultuurikorraldaja. 1. jaanuarist töötab ta sihtasutuses Tartu 2024 programmiliini juhina. Mis on tema esimesed sammud uues ametis? Mida tähendavad talle Ellujäämise Kunstid? Milline on tema hinnangul Lõuna-Eesti kultuurimaastik? Loe esimest usutlust programmiliini Inimene ja oskused uue juhi Jaan Ulstiga.

11. jaan. Kaidi-Lisa Kivisalu

Jaan Ulst rahvusvahelisel Kultuurikompassil 2019. Foto: Kiur Kaasik

Miks otsustasid kandideerida programmiliini Inimene ja Oskused juhiks?

Euroopa kultuuripealinna püstipanek minu kodukandis kõlab nii ägedalt! Pean sellest osa olema. Mõistan, et see on suur väljakutse, aga härjal tuleb ikka sarvist haarata!

Sul on koreograafia magistrikraad Tallinna ülikoolist ning pikaajaline töökogemus lavastajana. Millised varasemad erialased kogemused tulevad sinu hinnangul sulle kasuks uues ametis?

Jah, tõepoolest minu erialane haridus on koreograaf-lavastaja. Lisaks Tallinna ülikoolile olen õppinud Hollandis Tilburgi linnas Tantsuakadeemias Fontys ja Nizza ülikoolis Prantsusmaal. Viimased 10-15 aastat olen töötanud vabakutselisena mitmete projektide juures, erinevates rollides. Laiahaardeline taust aitab uutes olukordades kiiremini kohaneda.

Sa oled ka kultuurikorraldaja, olles juba aastaid Nõos toimuva Valguse festivali eestvedaja. Kas oled selle sündmuse korraldamise käigus õppinud midagi, mida kindlasti meie projektiarendajatele edasi annad?

Nõo Valguse festival toimus sel sügisel kuuendat aastat järjest. Moto võiks kõlada: “Järjepidevus viib sihile”. Iga aasta toob teistmoodi seiklused. Iga aasta õpetab juurde uusi oskusi, tarkusi ja annab kogemuste läbi julgust veelgi suuremalt mõelda. Tuues siia paralleeli Euroopa kultuuripealinnaga, siis ei tohiks mõelda, et küll ma 2024. aastal olen tubli ja võimekas. Ei, juba praegu tuleb katsetada, õhku visata hullud ideed, et läbi nende iseennast tundma õppida ja purunematu enesekindlusega kultuuripealinna aastale vastu minna.

Sa oled veel olnud Pimedate Ööde filmifestivali ja Tallinn Music Weeki vabatahtlike koordinaator. Mis on vabatahtlike koordinaatori töö sisu ja kohustused?

Vabatahtlikud on üks ütlemata tore seltskond inimesi. Tihtipeale neil on energia, pealehakkamine ja nn fännientusiasm olemas, aga tarvis on vahelüli, kes seda kõike suunaks vastavalt projekti vajadustele. Vabatahtlike koordinaator on vahelüli, kes ühelt poolt kaardistab projekti vajadused, korraldab värbamise ning projekti lõppedes tunnustab ja tänab. Ta aitab luua festivali juurde lisaväärtuse, mida saab kogeda ainult vabatahtliku vaatepunktist.

Töö käigus luuakse omamoodi võrgustik, mis on ajatu. Näiteks kui jagasin enda PÖFFi kogemust Tartu 2024 rahvusvahelisel Kultuurikompassil, palusin saalisolijatel käe tõsta, kes on PÖFFi vabatahtlik olnud. Tore oli näha, et saalis tõusis rohkem kui kümme kätt!

Vabatahtlikuna panustamine on mitmekülgne kogemus, mida soovitan kõigile, olenemata vanusest. Kui noorematele on panustamine hea täiendus CV-s, siis kogenumatele on võimalus enda teadmisi ja oskusi rakendada uutes kontekstides. Vanemad inimesed unustavad teinekord ära, kui vajalikud nad ühiskonnale tegelikult on. Ma utsitaks kõiki lähematel aastatel märkama kultuuripealinna tegemisi ja ligi astuma, et oma õlg alla panna.


Foto: Kiur Kaasik

Mida tähendavad sulle Ellujäämise Kunstid? Millised seosed ja teemad tulevad esimesena pähe?

Esimene sõna, mis pähe kargab, on leidlikkus. Sõnas “leidlik” on palju positiivsust, mängulisust ja koostööambitsiooni. Tänane kultuurikorraldaja on sunnitud otsima uusi lahendusi. See on hea! Näiteks esitleti eelneval aastal kavandatud tantsulavastused videona internetis ja peavoolu kerkis looduses veedetud aeg. Euroopa kultuuripealinn toob meile Euroopa tähelepanu. Ka selles kontekstis peame pakkuma uusi lahendusi. Kui aasta 2020 tõstis meid mugavustsoonist välja, siis loodan, et enne 2025. aastat me sinna tagasi ei vaju.

Olles ise pärit Tartumaalt, siis kuidas hindad praegust Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurimaastikku?

Siinkandis ringi liikudes pole mul kunagi igav hakanud! Olenemata aastaajast toimub suurüritusi erinevates stiilides. Küll muusikaüritusi, spordiüritusi, teatrit jne. Tartu kui keskus mõjub innovatiivsena. Maapiirkondades on tugeval järjel rahvakultuur.

Milline võiks Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu olla tiitliaastal ja pärast seda?

Euroopa kultuuripealinna kontseptsioon haarab endasse nii meie linnad kui maakohad. Asetab nad ühe laua taha. Samamoodi võiks kunstis julgemalt kohtuda kaasaegne ja traditsiooniline mõtteviis. Meie pärimus on endiselt tugev ja hoitud, kuid teda võiks rohkem kaasata tänapäevastesse kontekstidesse.

Viimaseks, mis on sinu esimesed sammud pärast ametisse astumist?

Olen Euroopa kultuuripealinna tegemisi jälginud kandidatuuriraamatu koostamise aegadest. Uhke tunne on nüüd kohtuda inimestega, kes tiitli Tartule ja Lõuna-Eestisse tõid. Saan üha enam aru, kui võimas on senine töö, mida on juba teinud Tartu 2024 nimel paljud inimesed eri asutustest. Lisaks ootan kohtumisi arendusprotsessis viibivate projektimeeskondadega. Põnev on näha inimesi, kes juba täna kannavad endas Tartu 2024 tiitliaasta vaibi.