Heigo Teder: “Ellujäämise Kunstid tähendab minu jaoks seda, et me tegeleme igapäevaselt kultuuriga aina teadlikumalt”

Heigo Teder. Foto: Mana Kaasik

Sa oled alates jaanuarist SA Tartu 2024 produktsiooni koordinaator. Räägi lähemalt, mida sa hakkad sihtasutuses tegema.

Euroopa kultuuripealinna valmiv programm koosneb kümnetest eriilmelistest projektidest, mida viivad ellu erinevad kultuuriasutused ja -korraldajad. Need projektid toovad publikuni sadu alasündmusi, festivale, kontserte, näitusi, õpitubasid. Kõigi sündmuste koosmõjul tekib Tartus ja Lõuna-Eestis omanäoline kultuuriplahvatus, mille suurusest ja ambitsioonist annab aimu seatud eesmärk – meie ühine tegevus saab olema mõõdetav miljoni sündmuskülastusega!

Minu peamiseks tööülesandeks on olla järgnevatel aastatel sihtasutus Tartu 2024 ühekordsete omaproduktsioonide eestvedaja. Nagu öeldud, suurema osa programmist toovad ellu teised asutused või tegijad, kuid selleks, et lõpptulemus oleks kõiki sihtgruppe hõlmav, tiitliaastat ja eelnevat aega täitev tervik, korraldab üht-teist ka sihtasutus ise. Osad neist omaproduktsioonidest on mastaapsemad, osad väiksemad, kuid nad kõik täiendavad tervikpilti.

Too mõni näide, mida hakkab sihtasutus ise produtseerima?

Näiteks on ühe suurema ülesandena mu töölaual Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta avatseremoonia algidee väljatöötamine koos lavastusmeeskonna moodustamisega. Tiitliaasta avatseremoonia avab 2024. aastal pidulikult Euroopa kultuuripealinna Tartus ja Lõuna-Eestis ning sellest saavad osa kümned tuhanded pealtvaatajad kohapeal ja teleülekande vahendusel kogu Euroopas. Lühidalt kokku võttes – sündmuse loomine, mis oma olemuselt pole ei rohkemat ega vähemat kui Tartu 2024 versioon olümpiamängude avatseremooniast. Väiksemaid omaproduktsioone, mu töö esimesi vilju, saab aga näha üsna pea, sest Euroopa kultuuripealinna eelsündmused jõuavad publiku ette juba 2022. aastal – on, mida oodata! 

Hariduselt oled sa näitleja, olles lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrieriala. Lisaks omad rohkelt kogemusi teatrilavastuste, kontsertide ja festivalide korraldajana. Oled töötanud Ugala teatris trupijuhi ja korraldusjuhina ning Rakvere teatris projektijuhina. Mis tundub sulle erialaliselt kõige huvitavam uue töökoha juures?

Kogu mu teadlik elu on olnud suuresti seotud teatriga, näitekunsti õpingutest kuni pea 20-aastase töökogemuseni eri teatrites. Näitlejatöö kõrval olen sidunud end ka teatrielu korraldusliku poolega ja erisündmuste korraldamisega. 

Olen olnud paarisaja kontserdi ja muu erisündmuse väljamõtleja ja teostaja, mis on andnud mulle võimaluse olla tihedas kontaktis ka erinevate kogukondadega. Hindan kõrgelt näitlejana saadud kogemusi – kasutan tänaseni oma igapäevatöös laval saadud oskusi ja kogemusi. Lisaks näitlejatööle olen kümmekond aastat tegutsenud ka muusikavaldkonnas. Mr. President esinejanime taha peitudes astusin sooloartistina üles klubiüritustel vabariime luues ja elektroonilise muusika ansambli Def Räädu ridades MC-na sai kontserte antud kõikjal üle Eesti. 

Uues ametis, produktsiooni koordinaatorina saan isiklikele kogemustele tuginedes etenduskunstnikele ja artistidele luua paremaid esinemistingimusi, pakkuda lavastusmeeskondadele omapoolset tuge. Juhin initsiatiivi, mille eesmärgiks on Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate jaoks välja töötada digitaalne “tööriistakast” järgmise projektitaotlusvooru ideede arendamiseks – seda nii esinejate, korraldajate kui ka kultuurisündmust külastavate inimeste vaatenurgast. Sellise kõiki osapooli võrdselt tähtsustava kultuurisündmuste teenusdisaini süsteemi loomine motiveeris mind kultuuripealinna meeskonnaga ühinema. Tunnen, et Euroopa kultuuripealinna väärtused ühtivad suuresti mu isikliku maailmavaatega. 

Sa oled olnud kahel korral seotud Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdi ja vastuvõtu korraldamisega (2008. aastal Jõhvis ja 2020. aastal Viljandis). Kas ja kuidas erineb Vabariigi aastapäeva kontsert mõne muu kontserdi või lavastuse korraldamisest? 

Oma olemuselt need sündmused esmapilgul ei erinegi. Kuid lähemal vaatlusel muutub Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdi korralduse eripära ja vastutus hoomatavaks. Kui mõtestada see enda jaoks lahti, et tegemist on sündmusega, mis peab olema üheaegselt nauditav nii teleülekande jälgijatele kui ka kohapeal viibivale väga eriilmelisele publikule, kelle hulgas on rahvusvaheline diplomaatiline korpus, Eesti kultuuri ja igapäevaelu edendajad, tippjuhid ja nn maasool, kelle jaoks on presidendi vastuvõtul osalemine once in a lifetime sündmus. 

Vabariigi aastapäeva kontsert on kõrgendatud tähelepanuga iga-aastaselt toimuv sündmus, mida oodatakse pikisilmi ja mille kohta on igal eestlasel oma arvamus, kasutades selleks tihtilugu üldistatult lihtsat skaalat: meeldib – ei meeldi. 

On erakordne väljakutse korraldada väärika sisuga täidetud meelelahutuslikku 40-minutilist kontsertlavastust, mis ideaalis meeldiks kõigile. Aga kunst ja kultuur ongi need vahendid, mille abil ehitada ja luua sildu erinevate sidusgruppide vahele. 

Selliste esmapilgul võimatuna näivate sündmuste õnnestumise tagamiseks on vaja suure hulga inimeste koostööd. Produtsentide ülesanne on tuua kokku loovjõud, kes aitaksid luua väärika kunstilise sisu, mida sündmuse korraldajad saaksid andekate ja töökate loov- ja tehniliste jõududega abil vaatajate ette tuua. Professionaalse ja kõrgetasemelise teostuse koosmõjul sünnib kordumatult kaunis ja aegruumi mõtestav emotsioon. Sarnased ootused on ka Tartu 2024 programmile. 

Mida tähendavad sulle Ellujäämise Kunstid? Millised seosed ja teemad tulevad esimesena pähe? 

Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumised, väärtushoiakud jne. Me kõik oleme osa kultuurist. Ellujäämise Kunstid tähendab minu jaoks aga seda, et me tegeleksime igapäevaselt kultuuriga aina teadlikumalt, kultuuriprotsessi ja selle erinevaid ilminguid iseendale teadvustades ja lahti mõtestades. Tuleb vaadata oma isiklikust väljakujunenud kultuuriruumist kaugemale ja otsida kontakti teiste inimeste ning kultuuriväljadega. See tähendab ühisosa leidmist ja omavahelise koostöö abil nii iseenda kui ka kõiki dialoogis osalevate osapoolte rikastamist. Ellujäämise Kunstid on minu jaoks kirjeldatavad ütlustega: „Anna ja sulle antakse vastu“, „Räägi ja sulle vastatakse“, „Kuula ja sind kuulatakse“.   

Mida annab sinu hinnangul Euroopa kultuuripealinna tiitel Tartule ja Lõuna-Eestile?

Olulised teemad, mida saab Euroopa kultuuripealinna tegevusega analüüsida, on minu arvates ääremaastumine, kultuuri hääbumine, COVIDi-järgne maailm. Kuid siin intervjuus võiksid kõlama jääda helgemad toonid, mis, päris ausalt, mind ennast siira optimismiga laeb, kui ma mõtlen kõigele eelseisvale. Tiitliaasta annab ainulaadse võimaluse uskuda paremasse homsesse! Meid kõiki on juba varsti ees ootamas põnevatest sündmustest tulvil sisukad ja elamusterohked 12+ kuud, mis annavad igapäevasele elule veelgi kirkamad värvid, veelgi tugevamad maitsed ja veelgi suurema võimaluse rahuloluks eluga. 

Sa kolisid hiljuti Viljandist Tartusse. Kas oled juba sisse elanud? Millised on su esimesed muljed siin elamisest olnud? 

Viimasel paaril aastal olen üha rohkem leidnud end Tartu peal uitamast. Külastamise põhjuseks on olnud väärt teatrietendused, mida leiab Tartu kultuurikalendrist tänu eriilmelistele ja kõrgetasemelistele teatritele suurel hulgal, Elektriteatri hoolikalt valitud filmiprogramm, Tartu linna päeva raames korraldatud ooperisümbioosid. Kindlasti ei saa suursündmuste kõrval mainimata jätta ka sisukaid ja leidlikke väikevorme, näiteks Tartu Kirjanike Majas toimuvaid „alternatiivseid“ sündmusi. Väärtuslikke pärle leiab Tartus ka linnas lihtsalt ringi uidates – olgu selleks siis tänavakunst, arhitektuur või hoopis mõne väikese pagariäri interjööri ja maitsete nautimine. 

Ja lõpetuseks, mis on sinu esimesed sammud peale ametisse astumist?  

Soovin esmajärjekorras tundma õppida kogu seda suurepärast seltskonda, kes veavad Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu. Õppida neilt armastust ja pühendumist selle piirkonna ja siin toimetavate inimeste vastu ning esimesel võimalusel alustada juba üheskoos (vastastikku inspireerides ja toetades) teekonda kultuuripealinna tiitliaasta suunas.