Liigu otse sisu juurde

Euroopa kultuuripealinna loovjuht: “Ellujäämise kunstid” on väga hea tunnuslause

Möödunud nädalal viibis Tartus töövisiidil Euroopa kultuuripealinna Veszprém-Balaton 2023 delegatsioon. Ungarlased kohtusid sihtasutus Tartu 2024 meeskonnaga, samuti Tartu kultuurivaldkonna abilinnapea Asko Tammega. Lisaks külastas delegatsioon Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kirjanduse Maja, kus tutvus ka UNESCO kirjanduslinna tegevustega. Allpool jagavad oma muljeid Tartust ja kultuuripealinna elluviimise nimel tehtavast tööst Veszprém-Balaton 2023 loovjuht, lavastaja ja stsenaristina tunnustatud Can Togay ja programmi arendusjuht Friderika Mike.

20. veebr. Kalle Paas

Intervjuu toimumispaik: Tartu raudteejaam, tund aega enne

külaliste ärasõitu. Kuna vaksalihoone eesmises ootesaalis on kõik pingid võetud, läheme tagumisse, mille seinu katavad juhtumisi Ottó Kaiseri ja Imre Kinszki Budapesti linnapildid 20. sajandi algusest ja lõpust. Vestlus ungarlastega toimub ootamatult Tartu kõige ungaripärasemas paigas!

Can ja Friderika,

Veszprém

võitis Euroopa kultuuripealinna korraldusõiguse 2018. aasta detsembris, vahetult enne jõule. Tartu ja Lõuna-Eesti pälvisid žüriilt tiitli eelmise aasta augusti lõpus. Millises ettevalmistuste etapis teie praegu olete?

Friderika: Ma arvan, et me oleme põhjalikuma programmiarendamise etapi alguses. Algab detailne töö programmi ja selle sündmuste kallal – programmi elluviivate partnerite valimine, sihtrühmade valimine…

Can: Ma ütleks, et mõnes liinis oleme jõudnud juba produktsioonifaasi. Näiteks korraldame sel aastal pilootsündmusena ühe filmifestivali. Programmi eri osad on eri arenguetappides.

Friderika: Sel sügisel alustame otsast ka ühe kõige suurema VEB 2023 kogukonnaprojektiga, mil nimeks “Piknik”. Osalejaskond on

Veszprém

kortermajade linnaosa elanikud.

Kui palju inimesi töötab

Veszprém-Balaton 2023 Euroopa kultuuripealinna elluviivas organisatsioonis?

Friderika: Hetkel täpselt 22 ja pool. (naerab) Me andsime riigile äsja ülevaate oma tegevusest, sealt ka värske number täistöökohtade kohta. Aasta lõpuks on meie ridades 30 inimest.


Fotod: Kiur Kaasik

Tartu 2024 on saanud palju oskusteavet Euroopa kultuuripealinnade Aarhus 2017, Leeuwarden-Friesland 2018, Kaunas 2022 meeskondadelt. Millised Euroopa kultuuripealinnad inspireerivad teid? Kus käite otsimas näiteid ja kogemusi?

Friderika: Me oleme kohtunud Wroclaw 2016 meeskonnaga, samuti Linz 2009 inimestega. Mullu külastasime Marseille’id, mis kandis tiitlit koos Provence’iga aastal 2013. Tänavu oleme muidugi olnud [selleaastastes Euroopa kultuuripealinnades] Galways ja Rijekas. Mulle isikult on neist lähim Linz, ma kujutan ette, et midagi sellist nagu seal, võib juhtuda ka

Veszprémis. Linnadel on võrreldav suurus ja taust. Mulle väga meeldis, kuidas Linz 2009 inimesed kirjeldasid, mida tähendas neile tiitliaasta.

Mida see neile tähendas?

Friderika:  Nad ütlesid, et tiitliaastal oli tunda, et linn ongi teistmoodi. Tänavatel liikudes sattusid pidevalt väikeste üllatusürituste otsa. Euroopa kultuuripealinna tulemusel hakati uskuma, et nad pole “veel üks linn”, vaid võivad olla lahedad ja innovatiivsed.

Milline areng on teile

Veszprémis eesmärgiks? Balatoni järve piirkonnas? Mis on teie 2023. aasta järgne visioon?

Can: Me tahame, et sellest piirkonnast saaks loov, rikkaliku kultuurieluga regioon, mida märgatakse üle Euroopa. Ja

Veszprémi linn on selle energeetiline keskpunkt.

Friderika: Turismi ja kultuuripakkumise sessoonsus on suur väljakutse mitte ainult Balatoni piirkonnas, vaid üle Ungari. Me ei taha aga pikendada suvehooaega, vaid täita teised aastaajad uue sisuga. Me oleme kogenud, et kui järve ümber toimub rohkem, toob see kohale inimesi Budapestist ja üha rohkem ka rahvusvaheliselt – Sloveeniast, Slovakkiast, Tšehhist. Kui me leiame neid faktoreid, kuidas publikut Balatoni regiooni tuua, oleme edukad ka väljapool suveperioodi.


Can Togay: “Me rääkisime ülikoolis Lotmanist palju!”

Veszprém-Balaton 2023 ja Tartu 2024 meeskonnaliikmed Juri Lotmani mälestusmärgi ees. Vasakult: Marietta Srágli, Can Togay, Erni Kask, Friderika Mike, Triin Pikk.

Mis on teile kõige huvitavam Tartu 2024 põhimõtetest ja väärtustest?

Friderika: Mulle meeldib väga, et olete võtnud üheks fookuseks ökoloogia. Mitte ainult üheks programmiliiniks, vaid kogu programmi läbivaks väärtuseks.

Can: Ma arvan, et te olete valinud väga hea tunnuslause! Seda juhtub harva. “Ellujäämise kunstid” on väga hea tunnuslause. Ma olen ka teiste tunnuslauseid silmanud, kuid need ei genereeri nii palju võimalusi, kui teie oma. Selle valiku tähtsust ei maksa alahinnata!

Millised tõlgendusvõimalusi pakuvad “Ellujäämise kunstid” teie arvates?

Can: “Ellujäämise kunstid” on nii tugev metafoor! Sa võid seda kasutada sotsiaalselt, kultuuriliselt, isiklikult, ajalooliselt… Ma usun, et kui otsite neid tõlgendusvõimalusi linnast ja regioonist, saate sellele palju vastukaja ka neilt, kes pole Euroopa kultuuripealinnaga vahetult või otseselt seotud.

Milline on teie mulje Tartu linnast?

Friderika: Tartu tundub suurem, kui ta päriselt on! (naerab) Vabandust! Ma mõtlesin selle üle eile õhtul. Ma arvan, et Tartut teevad suuremaks ülikoolid ja tuhanded tudengid. Nad toovad energiat ja toetavad söögikohtade, sündmuste, väärtfilmikino – kõige selle – toimimist. Tartus on tunda loovust, mida esineb selle suurusega linnades harva.

Can: Olen nõus, see siin on linn, mis vaatab silmapiiri taha.


Selja taga on paar intensiivset tööpäeva koos kolleegidega Tartu 2024st. Mida on meil nüüd, mida ei olnud enne teie Tartus käimist? Mida võtate siit kaasa? Milliseid uusi ühendusi ja ideid tekkis?

Can: Mina toon näiteks selle, et me oleme Tartu raudteejaamas, kus on üleval fotonäitus Budapestist. Meil on üks VEB 2023 projekt, mis näeb ette kasutada Balatoni-äärseid rongijaamu näitusepindadena. Mulle on öeldud, et seda on väga keeruline teha. Nüüd pöördun ma tagasi koju argumendiga, et ma olin siin Tartu raudteejaamas ja see asi ei paistnud nii keeruline! (naerab)

Samuti kohtusime Kaisa Jõgevaga, kes on eestvedajaks Tartu 2024 tudengite arvamusfestivali projektile, millel on palju ühist meie projektiga Republic of Freedom, mis kätkeb ka avalikke arutelusid ja tudengite ühistegevusi. Oluline on ka kontakt, mille lõime Tartu Kirjanduse Majaga ja teie näited hästi toimivatest Tartu kirjandusresidentuuridest ja linnakirjaniku institutsioonist.

Friderika: Ma olin Tartu 2024 kujuneva programmiga kursis ka kandideerimise ajal, nüüdne visiit tegi üldised teadmised konkreetsemaks. Ma arvan, et me lõime aluse ühiste projektide ja teemade edasiseks leidmiseks. Võib-olla kujuneb ühiseks teemaks 

[üks Tartu 2024 suuri põhimõtteid]

põlvkondadeülesus. Meil on sarnane põhimõte, aga rohkem suunatud sellele, et kultuur oleks laste- ja noortesõbralik. Igal juhul on meil üksteiselt tulevikus palju õppida.

KOMMENTAAR


Kalle Paas, Tartu 2024 teabejuht

Üks põnev suund Tartu 2024 töös on, et kuidas loome uusi, kaasaegseid sildu meie soome-ugri sõprade vahel.

Veszprém

on olnud Tartu sõpruslinn juba 1970ndatest aastatest, kuid tekkinud võimalus üksteisele järgnevatel aastatel Euroopa kultuuripealinna tiitlit kanda on ikka uskumatu kokkusattumus. Lisaks intervjuus jutuks olnule on Lõuna-Eesti ja VEB 2023 ühiseks huviks kindlasti ka jõe- ja järveprojektid, sest Balaton on Kesk-Euroopa suurim järv, Peipsi terve Euroopa suuruselt viies.

Lõppenud visiidi juures ei maksa alahinnata sedagi, et saime aasta võrra “vanemalt vennalt”

Veszprémilt kinnitust, et oleme ühe või teise asjaga õigel teel. Üks asi, mis isiklikult puudutas, oli see, kui Can Togay ütles: “Ainuke, mis mind Euroopa kultuuripealinna puhul kohutab, on töö hulk.” Hästi realistlikult öeldes seisab kummagi meeskonna ees väga suur töö, et teha koos partneritega paljusid haaravat programmi, mis viib ka strateegiliste eesmärkideni.