Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 pärand | Millised projektid jätkavad tööd pärast tiitliaasta lõppu?
30. novembril toimuv Tartu 2024 lõpupidu „Jää ja loo” paneb särava punkti Euroopa kultuuripealinna tiitliaastale Tartus ja Lõuna-Eestis. Aasta jooksul on siinseid ja kaugemaid külalisi üllatanud enam kui 1600 eriilmelist sündmust.
Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa ning Viljandi linna omapära ja kommete segunemisel sündis kirev kultuuripidu. See on ühtlasi Lõuna-Eesti kõigi aegade suurim ühisprojekt, mille mõju ulatub siinsest piirkonnast ja praegusest aastast kaugemale.
Aastalõpu peo pealkiri „Jää ja loo” sümboliseerib kestmist ja edasi loomist. Jagame killukest sellest, millised ellujäämise kunstid Tartu 2024 programm Eestile ja Euroopale tulevikuks kaasa annavad ning mis tegevusi jõudsalt jätkavad.
Draamateatri menukas lavastus „Rahamaa”, Jaapani kunstniku Ryoji Ikeda isikunäitus, lühifilmikogu „Metsik Lõuna”, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Concerto Copenhageni ühiskontsert „Pärt & Händel” – need on vaid mõned kultuuripealinna pärlid, mida on võimalik kogeda ka pärast 2024. aastat.
Selle suve menulavastus „Rahamaa” tõi vaatajateni Eesti pangandust raputanud skandaalil põhineva loo rahapesu telgitagustest. Kokku toimus 2024. aasta juunis 11 lavastust, mis tõid Tartu Kammivabrikusse täissaalidega kokku 6618 külastajat. Selleks, et Draamateatri näidend jõuaks tulevikus veelgi laiema publikuni, loetakse ja tõlgitakse see prantsuse ja rumeenia keelde. Lisaks tõlgetele toimub 2025. aasta kevadel „The Rehearsal for Truth” festivalil New Yorgis „Rahamaa“ lavastatud lugemine inglise keeles.
Ryoji Ikeda Eesti teadusandmetest inspireeritud isikunäitust saab Eesti Rahva Muuseumi ruumides kogeda kuni 2025. aasta märtsini. Külalistel on võimalik tutvuda kolme unikaalse installatsiooniga: critical paths, vox aeterna ja data-verse 1/2/3. Samuti on välismaisesse huviorbiiti sattunud Ikeda ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ühisprojektina valminud helitöö, mis esietendus teisel novembril ERMis. Teos jõuab Pariisi Filharmoonia lavale tuleva aasta detsembris.
Tänavu suvel ühendasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Concerto Copenhagen kahe suurmeistri – Arvo Pärdi ja Georg Friedrich Händeli – loomingu kontserdiga „Pärt & Händel”. See ei jää aga viimaseks korraks, mil südantpuudutav esitus publiku kõrvadeni jõudis. 2025. aasta kevadel annab Berlin Classics välja plaadi kontserdil esitatud teostega ning samal aastal on plaanis anda mitmeid lisakontserte nii Belgias, Saksamaal kui ka Taanis ja Rootsis.
Tartu 2024 raames kinoekraanidele jõudnud lühifilmikogu „Metsik Lõuna” jõuab pärast kultuuripealinna lõppu ka välisfestivalidele. Nendes teostes kohtuvad Peipsiveere karakatid, võluvad mittekohad Tartus, metsiku saksa naise elu vee ja elektrita, segased külapeod, Annelinna elanike erinäolised elud, mälestuslik Petseri ning limaseened ja kosmoseuuringud. Kaheksa eriilmelist lugu Lõuna-Eestist, mis linastusid kinodes üle Eesti, jutustavad varsti siinset ellujäämise kunstide lugu ka ülejäänud Euroopale.
Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames korraldati 2023. aasta juunist 2024. aasta novembrini üle saja sündmuse, mida külastas kokku ligi 72 000 inimest. Programm pakkus kogukonnafestivale, põnevat teatrit, muusikat, näitusi, loodusretki ja toiduelamusi. Teiste seas plaanivad tulevikus tööd jätkata Taliteede festival Emajõe-Suursoos, Tartumaa toidusündmuste sari „Tirin“ ja murdekeelne Kodavere laalupido.
Suvel pühitseti Põlva kultuurikeskuse katuseterassil asuvat Taevaparki kaheksa eriilmelise sündmusega, mis moodustasid sümbioosi maailmakultuurist ja -usunditest läbi rituaalsete etteastete, muusika ja tantsu. Keerlevaid dervišeid, Jaapani taiko-trumme ning paljude muude kultuuride lauljaid nägi kokku üle 3600 külalise. Taevapark jääb oluliseks tegevuspaigaks ka pärast kultuuripealinna lõppu ning tulevastel aastatel võib seal näha palju erinevaid kontserte ja etendusi, mis teevad Põlvast veelgi atraktiivsema sihtpaiga kultuurihuvilistele.
Neli korda BAFTA filmiauhinnale nomineeritud kunstnike rühmitus Blast Theory lõi spetsiaalselt Tartu 2024 programmi jaoks lühiulmefilmi „Tabamata kõla”. Teose keskmes on küsimus, kuidas jääda ellu kliimakatastroofis ja milliseid väärtuseid peab selleks hoidma. Projekt ammutas inspiratsiooni eestlaste 50 aasta tagustest mälestustest, otsides sealt vihjeid tulevikule. Pärast tiitliaasta lõppu näidatakse „Tabamata kõla” ka välisfestivalide kinoekraanidel.
Tartu 2024 ellu kutsutud kultuurivaldkonna foorum Kultuurikompass jätkab ka edaspidi tähtsate kultuurikorraldajate, loovisikute ja otsustajate kokku toomist, et arutleda valdkonna arenguks olulistel teemadel. Foorumi peakorraldajaks saab Tartu linn ning 18.–19. september 2025 toimub rahvusvaheline Kultuurikompass, kus tutvustatakse Tartu 2024 lõppraportit.
Eestlaste ja lätlaste koostöös valminud lavateos „Cosmopolitan” esietendus tiitliaasta septembris ning seda on võimalik näha ka 2025. aastal nii Ugala teatris kui ka Valmiera draamateatris. Laval mängivad viis Ugala teatri ja viis Valmiera draamateatri näitlejat. Lahti rullub lugu Eesti ja Läti piiril asuvast motellist, kus kohtuvad värvikad tegelased ja neli erinevat keelt, põrkuvad maailmavaated ja tõekspidamised, varjatud plaanid ja avaldamata lood.
Valgusinstallatsioon „Koit ja Hämarik” jääb Tartu Toomkiriku müüre kaunistama ka pärast kultuuripealinna tiitliaasta lõppu. Päikeseloojanguga käivituv valgusmäng ehib varemeid igal ööl. Teos on inspireeritud kaunist loost, kus armastajad Koit ja Hämarik kohtuvad vaid kord aastas suvisel pööripäeval, kui öö ja päev saavad hetkeks üheks.
Külastajates suurt huvi tekitanud „Peedist Pesumasina” näitustesarja on võimalik näha ka pärast tiitliaasta lõppu. Järgmise, 2025. aasta septembrini jäävad kestma kaks osanäitust: „Leidlikkus teel” ning „Leidlikkus maal”. Näitused jutusavad loo sellest, kuidas inimesed nõukogude perioodi iseloomustava defitsiidiga toime tulid, kasutades selleks oma erakordset leidlikkust ja kuldseid käsi.
Tartu Küüni tänaval eksponeeritud ja positiivset tagasiside saanud kunstinäitust „Tartlaste portreed taaskasutusmaterjalidest” on võimalik näha ka 2025. aastal. Kooliõpilastele suunatud kunstiprojektist võttis osa kuni 180 Tartu põhikoolide õpilast. Kolmeliikmeliste gruppide koosloome tulemuseks said taaskasutusmaterjalidest kunstiteosed tuntud Tartu elanikest.
Alates augustist Tartu Kunstimuuseumis ja Holmi pargis väldanud kunstinäitus „Viltuse maja saladused“ kestab 2025. aasta veebruarini. Tunnustatud kunstnike ja laste koostöös loodud interaktiivsed teosed võimaldavad kohapeal ise kunsti luua ja uusi reegleid leiutada. Näitusega seotud eesti fotokunstnikud on saanud kutse osaleda tuleva aasta Berliini lastemuuseumi ühisnäitusel „Born and Welcome”, mis algab 2025. aasta juunis.
Maastikuteater „Ääremaastikud” viis vaatajad kolme tunnisele üllatusterohkele teatrimatkale mööda Piusa jõe ürgorgu. Sündmus naaseb publiku ette ka 2025. aastal, et taaskord avada omapärased teatristseenid imeilusa maastiku taustal. Sündmus loob sümbioosi kunstist ja loodusest, mis orgaaniliselt teineteist võimendavad.
Juulis avati Uusvada Kultuurikülas Setomaal interaktiivsed skulptuurid „Kolm Pekot”. Teosed tõmbavad tähelepanu kohaliku Setomaa pärimusele, kutsudes vaatajat looma vahetud kontakti sealse kultuuriga – igaühel on võimalus keraamilisi vorme keerutades luua päris oma Peko. Omanäolisi skulptuure saab uudistada ka edaspidi, kui kultuuripealinna tiitliaasta on lõppenud.
Järgmisel aastal jätkab oma tegevusega Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuulunud Arhitektuuriresidentuur VARES, mille raames valmisid erinevad ruumiteemalised kunstiprojektid 17 kunstniku ning loovgrupi poolt. Residentuur annab ka tulevastel aastatel kunstnikele võimaluse luua Valga linnaruumist inspireeritud teoseid, et rikastada ja rõhutada sealset kohalikku eripära.
Nimekiri täieneb jooksvalt