Liigu otse sisu juurde

“Euroopa” kultuuripealinn, Euroopa suurim kultuuriprojekt — rahvusvahelise kultuurikoostöö hetkeseisust Erni Kasega

Novembri lõpus toimus Tartu 2024 Rahvusvaheline Nädal, mille käigus kohtusid Tartus Euroopa kultuuripealinnade ja kandidaatlinnade eestvedajad Soomest, Eestist ning Lätist. Selle valguses jagas Tartu 2024 programmikoordinaator Erni Kask oma mõtteid rahvusvahelist suhtlusest ja koostööst. Kas Euroopa kultuuripealinn peab olema rahvusvaheline ning mida on Tartu 2024 seni teinud rahvusvaheliste suhete edendamiseks? Rohkem värskes usutluses.

Erni Kask raamatuga.
23. dets. Kaidi-Lisa Kivisalu
Erni Kask Rahvusvahelise Nädala seminaril. Foto: Mana Kaasik

Miks on vaja kultuurielule Tartus ja Lõuna-Eestis rahvusvahelist koosloomist ja kooskogemist? Kuidas rikastab meie kultuurielu rahvusvahelisus?

Ma arvan, et seda kõike on vaja teistsuguseks vaateks. Peegelduseks meie igapäevasele kultuuriloomele ja olemasolevatele ideedele. Kindlasti toimib Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu kohalikul tasandil kenasti. Euroopa kultuuripealinna protsessiga kaasnev rahvusvaheline mõõde ja koostöö võimaldab meie loojate ning korraldajate suurepäraseid ideid täiendada, mitmekesisemaks muuta või tulla nüansside peale, millele oma tavalistes tegevusmustrites võib-olla ei tuleks. Kõik kultuurikorraldajad, kes mõnest edukast rahvusvahelisest koostööst osa on võtnud, teavad, millest ma räägin.

Publiku vaatest: kindlasti on meie publikul intrigeeriv näha, milline on tulemus, kui näiteks Portugali digikunstnik inspireerub tuhandete aastate vanusest suulisest Lõuna-Eesti looduspärimusest või kuulda üksteise loomingust lugupidavate eesti ja islandi muusikute koostööst sündinud muusikat.

Muide, Island on rahvusvahelises kultuurikoostöö mõttes suurepärane näide: nad on oma erilist asukohta ja imelist loodust erakordselt hästi ära kasutanud, et meelitada endale külla suuri loojaid. Nad on tutvustanud oma kultuuri, teinud koostööd ja tulemuseks on uus kunstiline kvaliteet, mis on rahvusvaheline, aga ilmeksimatult islandipärane. See jääb silma islandi filmis, muusikas, kaasaegses tantsus, aga ka näiteks selles, millise armsa aktsendiga nad räägivad suurepärast inglise keelt.

Kas Euroopa kultuuripealinn peab olema rahvusvaheline? Kui rahvusvaheline? Kuidas sellele eesmärkväärtusi seada ja seda mõõta?

Euroopa kultuuripealinn peab olema rahvusvaheline. Ja võimalikult rahvusvaheline. Sellepärast ta ongi “Euroopa” kultuuripealinn, Euroopa suurim kultuuriprojekt. Kindlasti on olemas ka suuri kultuuriprojekte nagu üldlaulupidu või Eesti Vabariigi juubel, kus rahvusvaheline komponent ei ole võib-olla nii oluline. Ehkki ka nende puhul peame välispeegeldust tähtsaks: meile ju meeldib, et meist räägitakse maailmas kui “laulurahvast” või kui hästi korraldatud EV100 juubeliaasta saab välismeedias positiivse kajastuse. Uhkustunne oma maa ja riigi üle kasvab, kui paistame rahvusvaheliselt silma.

Minu isikliku arvamuse kohaselt võiksime ka nende suurte nn tüvitegevuste juurde kutsuda sõbrad ja mõttekaaslased väljastpoolt, sest just selline ühine loomine ning üksteise omapärast lugupidamine rikastab meid sisemiselt. Mulle meeldis Viljandi Pärimusmuusika Keskuse juhi Tarmo Noormaa kunagine mõte, kui ta ütles kindlalt, et ei karda meie rahva ja kultuuri pärast, kuna ta ise teab, kust ta tuleb ja kes ta on. Nii kutsubki ta igal aastal Viljandisse külla sõpru erinevatest kultuuridest ja riikidest , et ühiselt jagada armastust muusika vastu, aga nautida ka üksteise omapärasid. Mulle tundub, et see võiks olla ka Tartu 2024 rahvusvahelise koostöö juhtmõte: rikastada juba olemasolevat, pakkuda sellele uusi vaateid ja lähenemisi.

Tartu 2024 Rahvusvaheline Nädal. Foto: Mana Kaasik

Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega võitis Euroopa kultuuripealinna tiitli 2019. aastal. Missugune oli rahvusvaheliste suhete seis Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurimaastikul siis?

Ma oskan kirjeldada Tartu toonast seisu. Tartu kultuurikorraldajate küsitlus 2018, mis viidi läbi Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise toetuseks, annab selle kohta aimu: kõige madalamaid hinnanguid teenis nende endi poolt kultuurikorraldajate võime leida rahvusvahelisi koostööpartnereid ja praktikaid. Osaliselt selle väljakutsega tegelemiseks me kultuuripealinnaks kandideerisimegi.

Kas sellest ajast saati on võimalik täheldada rahvusvahelise suhtluse ja koostöö kasvu?

Ülemaailmne pandeemia pole rahvusvahelist koostööd kellelegi lihtsaks teinud. Oleme Tartu 2024 meeskonnaga pingutanud, et olukorda paremaks muuta. Enne lock-downi jõudsid Tartut külastada rahvusvahelise kultuurikoostöö eksperdid Inglismaalt, Saksamaalt, Taanist, Hollandist. Me viisime neid ka Lõuna-Eestisse ja rääkisime rahvusvahelise koostöö võimalustest ja kasulikkusest Euroopa kultuuripealinna raames. rääkida Euroopa kultuuripealinna kontekstis rahvusvahelise koostöö kasulikkusest. Need 30 projekti, mis olid Tartu 2024 võidukas lõppvooru taotluses ja tegid kaasa järgnenud põhjalikuma arendusprotsessi kohtusid digitaalselt samuti Euroopa suurte projektide eestvedajatega või rahvusvahelise kogemusega Eesti korraldajatega. Sama eesmärki on kandnud ka kord aastas Euroopa kultuuripealinna tiimi ja Tartu linnavalitsuse korraldatav Kultuurikompassi rahvusvaheline foorum, kus on esinenud nii Eesti kui Euroopa kultuuri tipptegijad. Järgmine omataoline foorum toimub aprillis 2022 ja tutvustab parimaid praktikaid keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses.

Mida on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 seni teinud rahvusvaheliste suhete edendamiseks? Milline on sihtasutuse rahvusvahelise suhtluse hetkeolukord?

Me oleme kõikide valmivasse põhiprogrammi jõudvate või pürgivate projektide meeskondadel palunud mõelda rahvusvahelise koostöö peale. Pakkunud võimalust leida rahvusvahelisi partnereid Tartu 2024 partnervõrgustike kaudu. Nende loojate ja organisatsioonide jaoks, kes Tartu 2024 programmi veel ei kuulu või sinna ei pürgi, oleme püüdnud tekitada võimalusi kohtuda valdkonna spetsialistidega Euroopast võimestusprogrammi raames.

Foto: Mana Kaasik

Kuidas hoida rahvusvahelist suhtlust elus pandeemia ajal? Kas see on üldse võimalik?

See on võimalik ja seda peab tegema. Nüüd, kus on olemas vaktsiinid ja me teame viirusest üha rohkem, peame kõige kiuste looma võimalusi reisimiseks ning kohtumiseks füüsilises ruumis. Tegelikult on see kogu rahvusvahelise suhtlemise õnnestumise võti.

Kes on Tartu 2024 peamised välispartnerid? Kuidas panustavad nemad Tartu 2024 tegevustesse?

Me kuulume 30-aastase kogemusega Euroopa kultuuripealinnade võrgustikku. Endised, praegused ja tulevased Euroopa kultuuripealinnad teevad omavahel loovkoostööd ning jagavad üksteisega kontakte ja oskusteavet. Meile on abiks Eesti diplomaatilised esindused Euroopas oma võrgustikega. Eestis tegutsevad mitmete Euroopa riikide kultuuriinstituudid nagu Soome Instituut, Goethe Instituut, Prantsuse Instituut. Kultuuriministeeriumis on välissuhete osakond väga kogenud nõunikega ja Eesti kultuuriesindajatega olulisemates partnerriikides. Partnereid, kellega koos midagi ette võtta, on palju ja seetõttu on kõige tähtsam, et need Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajad, organisatsioonid ning loojad, kellel veel välispartnereid pole, oskaksid Tartu 2024 meeskonnale kirjeldada oma soove. Me oleme oma sidemete ja võrgustikega nende teenistuses.

Novembri lõpus toimus Tartu 2024 Rahvusvaheline Nädal. Mida see endast kujutas? Kes olid selle nädala vältel külas ja mida ühiselt tehti?

Meie plaanid Rahvusvahelise Nädalaga olid suured, aga tänu jätkuvale pandeemiale, pidime tegema teatud korrektuure. Sellest hoolimata toimus Tartus üle kahe aasta esimest korda tõeline rahvusvaheline Euroopa kultuuripealinnade kokkutulek. Kohtusid kolleegid Lätist, Soomest, Tšehhist ja vahetasid kogemusi. Uskuge mind: turvaline kohtumine ühises ruumis oli kõigile väga liigutav kogemus, mida oli kaua oodatud. Tartu näitas end kui rahvusvaheline kohtumispaik. Paar päeva enne seda võõrustasime Tartus Eestis asuvate saatkondade ja kultuuriinstituutide võrgustiku EUNIC liikmeid ning viisime nad kokku meie projektidega.

Foto: Mana Kaasik

Mis on sinu unistus Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 rahvusvahelistest suhetest? Missugune võiks see ideaalis olla?

Ka ilma Covidita on meil suuri üleeuroopalisi väljakutseid, millega rahvusvahelises koostöös tegeleda. Me peame olema vaprad ja paindlikud. Meil peab olema leidlikkust ning peame otsima lisaks digitaalsetele lahendustele uusi lahendusi ka füüsiliselt kohtuda, sest rahvusvaheline koostöö toimib vaid reaalelus ja inimlike kontaktide kaudu.

Mis on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 järgmised sammud rahvusvahelises suhtluses?

2022. aasta algusest alustab sihtasutuses Tartu 2024 tööd spetsiaalne rahvusvaheliste suhete tiim, mis koordineerib pikaajalisele plaanile toetudes kultuuripealinna piirideüleseid suhteid. Rahvusvahelistel suhete tiimil on kolm suurt eesmärki: leida piiri tagant uut publikut, tugevdada Euroopa partnerite abiga meie programmi ja leida rahvusvahelise koostöö kaudu välisrahastust. Üks tingib teise ja selle töö tulemus peab pikaks ajaks Tartusse ja Lõuna-Eestisse maha jääma.

Meil on selle kõige elluviimisel abiks Kultuuriministeerium oma tublide kultuuriesindajatega. Eestis tegutsevad kultuuriinstituudid, kellest paljud külastasid novembris ka Tartut ja kohtusid meie projektidega. Samuti toetavad diplomaatilised esindused Eestis ja Euroopas. See on põnev teekond, mis peab tagama selle, et Tartu oleks pärast tiitliaastat tõeliselt rahvusvaheline kultuurilinn.

Foto: Mana Kaasik