Eelmise Euroopa kultuuripealinna programmijuht: Tartul ja Lõuna-Eestil on, mida Euroopale näidata. Kasutage võimalust!

FOTO: Kiur Kaasik

Immie, kas
Leeuwarden-Friesland 2018 oli edukas Euroopa kultuuripealinn? Miks?

Jaa, oli küll. Leeuwardenit ja Friisimaad külastas oodatust
rohkem inimesi, näiteks pälvisid tiitliaasta sündmused oodatud 4 miljoni asemel
kokku 5,3 miljonit külastust. Me teenisime oodatust rohkem turismi- ja
sponsortulu. Samuti panustasid Euroopa kultuuripealinna elluviimisse rahaliselt
kõik Friisimaa omavalitsused.

Provintsi elanikud lõid sündmuste ettevalmistamises ja
elluviimises oodatust rohkem kaasa – näiteks registreeris end kultuuripealinna
ametlikuks vabatahtlikuks 15 000 inimest ehk 2% provintsi elanikkonnast.

See ei tulnud lihtsalt, tiitlivõidu-järgne aeg kulges
esialgu näiteks üsna konarlikult. Nüüd võime aga öelda – meil on läinud hästi.

Et aga olla päris aus: kui sa vaatad kõiki meie mitutkümmet
pikaajalist eesmärki, siis kas me oleme need kõik täitnud? Ei ole. Aga ma olen
veendunud, et me jõuame nendeni lähiaastail. Aasta 2018 oli Leeuwardeni ja
Friisimaa jaoks alles esimene samm.

Immie Jonkman galeriis Noorus. FOTO: Kiur Kaasik

Mis olid Leeuwardeni
ja Friisimaa probleemid, mida sooviti lahendada?

Ma tahtsime panna Friisimaa Euroopa kaardile.

Hollandis oli selline arusaam, et inimesed, eriti
väliskülalised, külastavad ainult Amsterdami või mõnda teist kuulsat
turismipiirkonda. Oli ka ettekujutus, et kultuurituristid ei vali kunagi
sihtkohaks Leeuwardenit. Ometigi on meil Friisimaal oma kultuuripärand, suured
festivalid, äge vabaõhuteatri traditsioon ja seda kõike juba enne
kultuuripealinna aastaid.

Euroopa kultuuripealinn võimaldas meil näidata, et me tõepoolest
oleme kultuurilises mõttes huvitavad. Ja et meie, friislased, oleme samas ka
toredad inimesed.

Me tahtsime ka, et kultuur aitaks meie piirkonnas kaasa
teistele soovitud majanduslikele, keskkondlikele ja sotsiaalsetele muutustele.

Milliseid oma linna ja
piirkonna tugevusi, millist sisu tahtsite veel Euroopale näidata?

Me otsustasime, et meie Euroopa kultuuripealinna keskmes on
kogukonnad – friisi keeles mienskip. Meil on palju kogukondi, kuid need pole
olnud väga avatud. Inimesed tegutsevad piltlikult öeldes omal ruutmeetril ja ei
vaata sealt väljapoole. Me tahtsime seda muuta koostöös kogukondadega.

Seetõttu otsutasime, et proovime leida võimalikult palju
projekte, sündmusi just kogukondade seest. Sellest kujunes meie
kultuuriprogrammi tuummõte, iepen mienskip – avatud kogukond. Selle alt viidi
lõpuks ellu ligi 700 projekti.

Evar Riitsaar, Kauksi Ülle, Immie Jonkman ja Tartu 2024 meeskond Seto Ateljee-Galeriis. FOTO: Kiur Kaasik

Sa töötasid Tartus ja
Lõuna-Eestis paar päeva. Mida Sa arvad, millised on meie eeldused olemaks
Euroopa kultuuripealinn?

Esiteks, teie ajalugu on väga huvitav. See, kuidas te olete kõigi
nende ajaloolisete murrangutega hakkama saanud… See on midagi, mida maailmale
näidata: kuidas on üks linn ületanud erinevaid okupatsioone ja on kehtestanud
ennast tänaseks lääneeuroopaliku linnana.

Tartus käisin ma veel Eesti Rahva Muuseumis – kütkestav
väljapanek, eriti, kui pisut rohkem tausta teada. Ma jalutasin Karlovas, see on
väga huvitav linnaosa. Lõuna-Eestis külastasin näiteks Obinitsa galeriid. Teil
on siin varjatuid pärleid, mida tuleks maailmale näidata.

Ma arvan ka, et nagu meie Friisimaal, võiksite oma maa ja
kultuuri üle rohkem uhked olla. Seda uhkust toetab ka see, kui inimesed tulevad
mujalt teile külla ja siin kogetu avaldab neile muljet.

Kui Tartu koos
Lõuna-Eestiga võidab Euroopa kultuuripealinna korraldusõiguse, siis mis on
võtmetähtsusega selle edukaks elluviimiseks?

Hoolitsege selle eest, et võimalikult paljud tartlased ja
lõunaeestlased tahaksid kultuuripealinnast kui liikumisest osa võtta.
Hoolitsege, et nad tunneksid selle üle uhkust! Näidake maailmale, milleks te
võimelised olete, kui hästi te korraldada oskate, kui põnev on Lõuna-Eesti ja
selle ajalugu, ja kui ilus on see kõik, mida te teete.

Andke inimestele vabadust korraldada projekte ja sündmusi.
Küsige neilt, mis on see, mida nad tahavad näidata ülejäänud maailmale ja aidake
neil see ellu viia.

Euroopa kultuuripealinn on ainukordne võimalus arendada ja
esitleda oma piirkonda. See pakub teile võimalusi, milliseid võib-olla rohkem
ei tulegi. Kasutage neid!