Kultuuripealinna esimeses arendusprotsessis luuakse tugevaid meeskondi ja otsitakse vau-efekte

Arendusprotsessi esimese seminari avas SA Tartu 2024 nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas, kes tutvustas avakõnes projektide arendajatele sihtasutuse aasta olulisemaid tegevussuundi: kultuuri- ja haridusprogrammi arendamist, Lõuna-Eesti koostöömudeli väljatöötamist ning edasise turundus- ja kommunikatsioonistrateegia väljatöötamist, et kõik hea tehtud töö jõuaks Tartu, Eesti ja Euroopa inimesteni.

Linnapea rõhutas, et kõikidele projektiarendajatele on toeks professionaalne sihtasutuse meeskond, loomenõukogu ja teised kultuuripealinnad nagu Leeuwarden (2018) ja Kaunas (2022). Oma kõne lõpetas Klaas sõnadega: “Ellujäämise kunstid on aktuaalsem kui varem, meie kanditatuuriraamat on kui teekaart kriisiks väljumiseks”.

Tartu 2024 loomenõukogu liige, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi professor Anneli Saro tõstis kõnes projektide arendajatele esile vajadust pidevaks muutumiseks. “Kui meile tundub, et me teeme midagi, mis tuleb hästi välja, siis võib olla väga keeruline sundida ennast edasi arenema”, osutas Saro kogenumate eestvedajate ees seisvale väljakutsele. “Tahaksin aga, et kõik arendajad küsiksid, et kas teie üritustes on vau-efekti, nii et ka vähem kultuuriteadlikud inimesed mõtleksid, et see on midagi täiesti erilist,” rõhutas professor Saro.

Samuti loomenõukogusse kuuluv Lõuna-Eesti ettevõtja Kuldar Leis ärgitas arendusprotsessi osavõtjaid moodustama enda ümber võimekaid meeskondi. “Ettevõtjana osalen korraga viies kuni kümnes eri tegevuses ja igal pool on eesmärgiks luua tugev meeskond talentidest, kes oleksid minust mingis valdkonnas targemad,” kirjeldas Leis.

Kuldar Leis ärgitas oma ettekandes “Ettevõtlus ja/versus kultuur” inimesi originaalsusele. “Tavapärane on olla hästi tavapärane”, ütles ta, “mugav on kujuneda tavapäraseks kodanikuks. Oluline on võtta riske”. Oma ettevõtlustaustale tuginedes leidis Leis, et ainukordsete ürituste puhul korduste peale mängida ei saa, sest n-ö klient külastab harva. Projektiarendajate eesmärk peaks olema kliendi rahulolu ja naudingu pikk kestvus. Projektide suhtes oli Leis optimistlik: “Tartu ja maailma parimad “maakad” panevad kokku suurepärase ürituse!”

Seminaril jagas oma kogemusi ka Sjoerd Bootsma, kes oli üks 2018. aasta Euroopa kultuuripealinna Leeuwarden-Fryslân programmijuhte. Ta tutvustas oma kõnes viite põhimõtet (elamuslikkus, ettevõtlikkus, keskkonnasõbralikkus, valdkondadeülesus ja seotus Euroopaga), mida pidid tegevustes väljendama Hollandis ellu viidud kultuuripealinna projektid. 

Nende põhimõtete järgimine aitas projektiarendajaid mugavustsoonist välja tuua.

Esitlusele järgnenud arutelust selgus, et juba projekti arendades on oluline kaasata erinevaid gruppe, kes võivad muidu kõrvale jääda – erivajadustega inimesed, eakad ja noored, vähemused või pagulased -, et ka elluviidav üritus kõnetaks laiemat publikut.

Taustaks tõi Bootsma välja, et Friisimaal on suur küünilisuse kultuur ning ajalooliselt levinud “ära paista välja” mentaliteet. “Noor generatsioon vajas seetõttu suurt kultuurilist muutust,” väitis Bootsma, “ja selleks pöördusime Euroopa poole”.

Esitlusele järgnenud paneelvestluses arutasid Bootsma ja päeva moderaator Erni Kask praktilise küsimuste üle. Diskussioonist selgus, et projekti arendamisel on oluline silmas pidada kaasatavust. Bootsma soovitas kaasata oma tegevusse erinevaid gruppe, kes võivad muidu olla kõrvale jäetud – puuetega inimesed, vähemused, pagulased – selleks, et korraldatav üritus kõnetaks laiemat publikut.

Seminari teises osas avanes projektiarendajatel võimalus osaleda kahes praktilises töötoas, mida juhtis agentuuri Velvet strateegiline disainer Joel Kotsjuba. Esimeses töötoas “Kuidas mõelda väärtuspakkumisest?” lahendati ülesandeid, kus tuli läbi mõelda miks-kuidas redel ja 5 miksi ning väärtuspakkumise lõuend. Teises töötoas “Kuidas mõelda mõjust?” harjutati eesmärgistamist ja mõju hindamist.

Terve arendusprotsessi vältel saadavad arendajaid ka SA Tartu 2024 tiimiliikmed. Finantsjuht Toomas Peterson tuletas projektiarendajatele meelde, et eelarve peale tuleb mõelda igas arendusetapis ja kõigi tegevustega kaasnevad maksumused tasuks korrektselt ning koheselt ülesmärkida. Programmiliini “Elu ja keskkond” juht Triin Pikk tutvustas arendusprotsessi ajakava, hindamiskriteeriumeid ja infosüsteemis SPOKU projektiosa esitamist. Teabejuht Kalle Paas toonitas, et Euroopa kultuuripealinn on tegelikult kommunikatsiooniprojekt ja teabevahetuse kvaliteedist sõltub valmiva projekti loovsisu ja partnerluste kvaliteet, rahastuse ja publiku olemasolu ning lõplik mõju.

Eriolukorra ja piirangute tõttu toimus arendusprotsessi esimene seminar täies mahus internetis. ERMis filmitud seminari kanti üle Eestis loodud veebikeskkonnas worksup.com, töötoad toimusid keskkonnas Zoom. Seminaril osales 60 projektiarendajat 34 projektist.

Kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi järgmine seminar “Kuidas?” toimub 15. ja 16. juulil. Kui eriolukorra tingimused seda lubavad, liigub teine seminar virtuaalsest maailmast tagasi tavamaailma.

Arendusprotsessi kavandatud moodulid

Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Peale esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.