Liigu otse sisu juurde

Kultuuriprogrammi arendusprotsessi teises seminaris koostati tegevuskavasid ja analüüsiti riske

15. ja 16. juulil toimus Alexela Loomelaval Tartu 2024 kultuuriprogrammi arendusprotsessi teine seminar. Kahepäevasel sündmusel, mille teemaks oli “Kuidas?”, räägiti tegevuskava koostamisest ja riskide analüüsimisest. Seminaripäevad olid täidetud oma valdkonna spetsialistide kõnede ja sisukate töötubadega.

Neli inimest ringis peavad arutelu.
05. aug. Kaidi-Lisa Kivisalu

I päev: koosta tegevuskava ja tuvasta riske 

Seminari avapäeva peakõneleja oli Euroopa kultuuripealinn Riia 2014 juht Diana Čivle, kes jagas oma kogemusi kultuuripealinna korraldamisest. Tema sõnul ei ole kultuuripealinn ainult kultuuriprojekt, vaid sellel on ka suur sotsiaalne mõõde.


Fotod: Mana Kaasik

Čivle viitas Lätis läbiviidud uuringu tulemustele, mis näitasid, et toona olid 15% sealsest elanikkonnast aktiivsed kultuuritarbijad. Seetõttu otsustasid Riia 2014 korraldajad keskenduda ülejäänud 85%. “Kogu kommunikatsioon oli neile suunatud, mistõttu olid meie sõnumid, nii sõnas kui pildis, kergesti mõistetavad.” lausus lätlanna, “Me ei tahtnud, et inimesed arvaksid, et kultuuripealinn on võõras nn kõrgkunsti projekt.” Čivle sõnul on kultuuripealinn lugude jutustamise kunst. “Mis on teie projekti lugu? Kui te ei oska oma projekti kirjeldada 1-2 lausega, siis te tegelikult ei tea, mida te teete.” lõpetas Čivle.

Ajaleht Tartu Postimees tegi

Diana Čivlega ka intervjuu: “Riia kultuuripealinna juht Diāna Čivle: kultuuri ei ole võimalik välja lülitada”.


Esimese päeva põhirõhk langes kahele töötoale, mida juhtisid SA Tartu 2024 juhatuse liige Priit Mikk ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuuripoliitika ja –korralduse vanemlektor Marko Lõhmus. Tegevuskava töötoas sõnas Mikk: “Iga eesmärgi kohta, mida olete enda jaoks sõnastanud, peaks olema tegevuskavas oma koht.” Lõhmus nentis riskianalüüsi töötoas, et kuigi riskidele mõtlemine tekitab stressi, on riskianalüüs vajalik selleks, et unetuid öid oleks võimalikult vähe. “Me ei suuda kõiki riske vältida, aga kõik tõenäolised tuleb tuvastada,” ütles Lõhmus.


Projektiarendaja muljed

Avapäeva muljed võttis kokku projekti Varjatud Maailmade Avardumine arendaja Mari Vallikivi, kes leidis, et töötoad on väga olulised. Töötubade kasu on Vallikivi sõnul see, et seal saab tutvuda teiste projektiarendajatega ja töö käigus saab veelkord mõtestada oma projekti. “Sealt võib tulla uusi mõttevälgatusi”, sõnas Vallikivi. Ta lisas: “Just täna, seminaril, tekkis meil üks mõte, mida enne ei olnud üldsegi kavas. Veel saime konkreetse kontakti Läti esinejalt tulevase koostöö osas.”


II päev: koostöö on eduka projekti võti

Seminari teisel päeval said sõna kultuurivaldkonna eksperdid, kes jagasid oma kogemusi projektiarendajatega. Pikaajalise koostööprojektide juhtimise kogemusega Laura Kalda ettekande teemaks oli sektoritevaheline koostöö. “Vaadake kaardilt, mis kohad asuvad teie ürituse toimumispaiga lähedal,” soovitas Kalda, “nii võite leida potentsiaalseid koostööpartnereid. Küsige, mis huvitab KOVi ja kohalikke ettevõtteid”.

Loomenõukogu liige, Kanuti Gildi SAAL asutaja ja juht ning festivali Baltoscandal kunstiline juht Priit Raud rääkis, kuidas korraldada valdkondadeülest üritust Eestis. Tema sõnul on igasugune koostöö väga tervitatav. “Kõrvalpilk on oluline.” ütles Raud, “Tihti on entusiastlike korraldajate suur viga see, et ollakse omas mullis.” Raua sõnul on oluline, et keegi annaks tagasisidet, mille peale ise ei tule.

Raimo Matvere ettevõttest Acento rääkis, kuidas korraldada keskkonnahoidlikku üritust. Ta soovitas arendajatel silmas pidada kolme punkti: piisava ajavaruga planeerimist, praktilist koostööd teiste korraldajate ning partneritega ja kollektiivset teadmiste loomist ning talletamist.


Programmi põhikõnedele järgnes sessioon ekspertidega, kus projektiarendajad said väiksemates gruppides küsida nõu ekspertkogult. Kogu moodustasid Raimo Matvere, Laura Kalda, SA Innove juht Birgit Lao, Coffee People asutaja ja juht Annar Alas, Tartu Ülikooli ettevõtlusnõustaja Aivar Pere ning esimesel päeval esinenud Priit Mikk ja Marko Lõhmus. Ekspertide hulgas olid ka Tartu 2024 loomenõukogu liikmed Mari Kalkun, Priit Raud, Markus Toompere, Kuldar Leis, Anneli Saro ja Berk Vaher.

Teise päeva lõpetasid oma tähelepanekutega Tartu 2024 tiimiliikmed: teabejuht Kalle Paas, regionaalne koordinaator Annela Laaneots, finantsjuht Toomas Peterson ja juhatuse liige Priit Mikk.


Projektiarendaja muljed

Muljeid teisest päevast jagas Reeli Sirotkina projektist Tartu Meeste Garaaž, kes leidis, et teine päev oli esimesest ülesehituselt erinev ja tema jaoks huvitavam. “Mõte, mille võtan kaasa on see, et väga viljakas on näost-näkku kohtumine ja koostöökohtade otsimine, mitte erinevuste otsimine” väitis Sirotkina.

Arendusprotsess – faktid ja ajakava

Seminaril osales 61 projektiarendajat 33 projektist. Kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi järgmine seminar “Kellele?” toimub septembris.

Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse läbi 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja Lõuna-Eestit võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbivad projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Peale esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.

Tartu nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Tartu kandideeris Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.