Angela Ader: noortel on tõeliselt ägedad ideed, ehk tasuks neid tõsiselt võtta?

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Päevalehes.

Küsimus on, kuidas anda päriselt noortele võimalus kujundada kultuuri ja linnaelu? Olen viimased viis aastat arendanud Lõuna-Eestis programmi „Tartu 2024 Extended“, kus 14–19-aastased noored saavad korraldada oma sündmusi ja nii anda panuse oma kodukoha arengusse. Olen veendunud, et kui kuulame noori, siis võidavad sellest nii linn, kogukond kui ka kultuuriorganisatsioonid.

„Extendediga“ töötades olen näinud, et noortel on hullult ägedad ideed. Nende naiivsus ja lootus sunnib neid proovima asju, mille puhul annaks kogenud kultuurikorraldaja juba eos alla. Näiteks kuidas korraldada vaimse tervise festivali Valgas, kus on noortel üsna keeruline saada tuge?

Lisaks on noorte ideed ootamatud ja huvitavad, näiteks tuleb neile pähe cringe– ehk piinlikkustunde festival või vabaõhu juuksurisalong Raekoja platsil. 

„Extendedist“ on kujunenud platvorm, kus noorte hääl, ideed ja energia saavad nähtavaks ja mõjusaks. Samuti näitab see kogemus, et noored suudavad ellu viia ideid, mis esmapilgul tunduvad pöörased, aga annavad kogukonnale uue hingamise.

Hea näide on ka uuspärimusfestival Anda ja Kanda. Kohalikud noored tahtsid kokku tuua erinevad põlvkonnad, Konguta kultuurimaja juht kuulas ja mõtles kaasa. Nii sündis omanäoline üritus, kus kohtusid tehnoloogia, pärimus ja võlumets. Laval olid nii Oopus kui ka armastatud Trad.Attack!. Festivali nimi võtab kokku keskse idee: kultuuriorganisatsioonid võidavad, kui loovad koos noortega ning kannavad erilisi ideid edasi kogukonda.

Miks noorte hääl kipub kaduma?

Koos noortega oleme selgitanud välja peamised takistused noorte hääle levimisel.

Esiteks puuduvad neil teadmised ja oskused kultuurikorraldusest, teiseks aga napib neil võimalusi oma ideid ellu viia.

Kolmandaks usaldatakse noori vähe: nende arvamus jääb tihti „lastelaua“ tasemele. Meedia räägib enamasti noorte pahandustest, mitte nende loovatest tegudest. Kui noortele ei anta päriskohta laua taga, siis nad tajuvad, et nende panust ei vajata.

Veelgi suurem probleem on kuulamine. Noored saavad hästi aru, kas nende ideid võetakse arvesse tõsiselt või lihtsalt näiliselt. Kaasamine tähendab oskust ja aega – luksust, mida rahapuuduses kultuuriorganisatsioonid saavad endale harva lubada.

Just noorte toetamine, nende mugavustsoonist välja aitamine ja neis julguse kasvatamine on võtmekohad, milles noorsootöötajatel on kogemus ja oskused.

Mida teha teisiti?

Noorte kaasamine ei ole mitte lisakoormus, vaid investeering linna ja kogukonna tulevikku. Linnaplaneerijad, kultuurikorraldajad ja -organisatsioonid võidavad, kui nende meeskonnas on inimesi, kes oskavad noori kaasata. See ei ole ainult „noorsootöö asi“. 

Kui noored on ise eestvedajad, saavad üritused uue energia ning peale kasvab põlvkond, kes oskab juba varakult kultuuri- ja kogukonnaelu korraldada. Paraku nõuab haridustöö või noorsootööspetsialisti värbamine lisarahastust ning ühist usku, et see on vajalik. 

Lisaks on meie arenguprogrammis osalenud noored toonud esile, et Lõuna-Eestis on vähe piirkonnaüleseid üritusi ja „päriselu“ käib ikka põhja pool.
„Extendedi“ kaudu sai igaüks korraldada midagi oma kodukohas: näituse, külapeo või väikese festivali peatänaval. See loob sidet ja uhkust. Noorte jaoks on oluline tunne, et nende kodukohal on väärtus. Just nii sünnibki kohalik uhkus, mis võib määrata, kas noored tahavad siia Lõuna-Eestisse jääda.

Tartu 2024 näitas, et noorte kaasamine pole mitte kõrvalteema, vaid oluline osa kultuuripealinna edust. Programmis oli üle 60 koos noortega ellu viidud projekti, näiteks „Viltuse maja saladus“ ja „Kasvades oma toiduga“. 

„Extendedi“ programm on toonud meile juurde 97 noort korraldajat ning hulga noori, kes jätkavad kultuuri- ja kogukonnaelus tegutsemist ka pärast projekti lõppu. Sellel sügisel alustab juba viies „Extendedi“ lend, mis on uuenduslikult rahvusvaheline.

Noorte omaalgatused ei pruugi vajada suurt eelarvet, aga nende mõju on suur. Kui noored korraldasid eakatele peo, siis ei toonud see kogukonda mitte ainult tunnustust, vaid ka siirast rõõmu. Sellised väikesed teod loovad põlvkondade vahele sidusust ja usaldust.

Seetõttu pole noorte kaasamine luksus, vaid elujõulise kogukonna alus. Et see ei jääks juhuste hooleks, vajavad kultuuriorganisatsioonid oma meeskonda inimesi, kes oskavad noori kaasata ja nende häält kuuldavaks teha. 

Kui kuulame noori ja anname neile päriselt võimaluse tegutseda, võidame kõik. Küsimus on selles, kas julgeme ja oskame nende ideid tõsiselt võtta.

Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja mõju Kultuurikompassi foorumil „Kas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?“. Loe kokkuvõtteid Eesti Päevalehest ja vaata foorumi ettekandeid järele Tartu 2024 YouTube’i kanalilt.