Kerge on süda, astun lõppematul teel
Terve ja vaba, maailm on valla mu ees,
kuhu iganes tahan.
Lähen, et minna, et tulla saaksin veel.
Ellujäämise kunstid, jää ja loo, on mu valitud tee.
Ei ihka ma õnne, ise ma olen õnn,
Ei virise, ei viivita, ei nõua kiitust,
reibas ja endaga rahul, häid kaaslasi loodan, kohtan veel
Neist mulle piisab,
ei igatse tähti ligemale,
tean, nad sobivad sinna, kus nad on,
tean, et neist piisab neile, kelle päralt nad on.
Olla ärgas.
Luua koos.
Omapärast hoolida.
Kaitsta, aidata, lasta ligi. Anda ning kanda.
Seda teha saab vaid koos.
Üheskoos.
Kuid igavest ringi, kas miski mõjutab veel?
Jah, tänutunne olnust, koosloodust
ja õhin uutest, veel olemata hetkeist
kannab kergena edasi meelt.
Jää ja loo, küll näeme veel.
Jää ja loo, usu endasse veel.
Jää ja loo, kõik kordub – kõik parem on alati ees!