Kommenteeri

Krõõt Filippov: Praktilised kommunikatsiooninipid on ajas muutuvad, kuid põhitõed tähendavad põhiväärtusi ja on muutumatud

Krõõt Filippov on kogenud kommunikatsiooni- ja PR-konsultant, kes töötab alates jaanuarist sihtasutuses Tartu 2024 kommunikatsioonijuhina. Mis on tema esimesed sammud uues ametis? Mida tähendavad talle Ellujäämise Kunstid? Mida tahab ta kõige enam näha Tartu 2024 programmis? Loe esimest usutlust Krõõt Filippoviga.

Krõõt Filippov. Foto: Evelin Lumi

Miks otsustasid kandideerida Tartu 2024 kommunikatsioonijuhiks?

Minu kandideerimise puhul oli tegu teadliku ja mõtestatud valikuga. Olla osa Euroopa kultuuripealinna tegemisest on once in a lifetime (kord elus – toim.) võimalus. Minu karjääri on varasemalt defineerinud erinevad kliendid PR-agentuuris. Tundsin, et olen valmis ennast ühe teemaga pikaaegselt siduma. Tegemist on Euroopa Liidu ühe kõige olulisema ja järjepidevama ettevõtmisega kultuurivaldkonnas, kus on ainulaadne võimalus Eestit esindada ja midagi unikaalset ellu viia. Juba kandideerimisprotsessi ajal sain aru, et siin tiimis on väga pühendunud, põhjalikud ja kõrgeid eesmärke püüdvad meeskonnamängijad. See tegi otsustamise lihtsaks.

Sul on kaks magistrikraadi, politoloogia Tallinna Ülikoolist ning kommunikatsioon Balti Filmi- ja Meediakoolist. Lisaks oled töötanud PR-agentuuris, nõustanud aastaid vabakutselise strateegilise konsultandina eri ettevõtteid ja juhtinud kultuurivaldkonnas PR-projekte. Milliseid praktikaid varasematest kogemustest kasutad uuel positsioonil?

Praktilised nipid on ajas muutuvad, kuid põhitõed tähendavad põhiväärtusi ja on muutumatud. Olen sotsiaalse kommunikatsiooni diskursuse esindaja, mis tähendab, et lähtun hinnanguvabast suhtumisest, mina-sõnumitest, lugupidamisest ja eelkõige kuulamisest. Ühte praktikat välja tuua on keeruline, kõik sõltub taustsüsteemist ja eesmärkidest. Samas on igas uues väljakutses sama loogika ja arenguetapid. Olen analüütiline ja armastan strateegiapõhist, süsteemset ning mõtestatud tegutsemist.

Kõik algab meeskonnast ja omavahelistest suhetest. Iga organisatsiooni parim kommunikatsioon on pühendunud töötaja, kelle silmad säravad ja kes teab, mida ta teeb, ning usub ühiselt püstitatud strateegilistesse eesmärkidesse. Seda ei trumpa üle ükski hiigeleelarvega reklaamikampaania.

Lähen Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektile vastu ootustega muuta maailma. Tahan aidata sihtasutusel oma panuse ja pühendumisega ning Tartu linna ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega luua piirkonda tõuge uueks mõttelaadiks, mis arendab kohalikke erinevate kunstiliste tõlgenduste kaudu looma loodushoidlikumat linna- ja maakultuuri, tooma jätkuvalt esile paikkondlikke eripärasid ning olema nende üle uhke, keskenduma haritusele ja leidlikkusele, põlvkondade koosloomele, kriitilisele ärksameelsusele ning valdkondadeülesele koostööle. Võin olla sinisilmne, kuid usun siiralt, et eeloleva nelja aasta jooksul on meie tegevuste ja programmi kaudu võimalik luua muutus inimeste mõttemustris, mis muudab tulevikku. Usun tugevalt meie programmitiimi.

Krõõt Filippov Tartu 2024 maamärgi juures. Foto: Mana Kaasik

Missugused kultuuriüritused ja -projektid sind huvitavad? Mida tahaksid kõige enam näha Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis?

Üritan alati jälgida nende inimeste mõtteid ja tegevusi, kes on varasemalt Eesti kultuuriruumis midagi täiesti uut loonud, nagu näiteks Juhan Ulfsak ja Taavi Eelmaa. On väga huvitav vaadata, kuidas muutub inimeste kunstiline areng ajas ja milline on loominguline sisekaemuslik protsess. Hoian silma peal ka suurtel laiale publikule suunatud EMA (Eesti Muusikaauhinnad) sarnastel kommertsprojektidel, seda nii tehnilise kui ka kontseptuaalse lahenduse poolest. Iga õnnestumise teeb võimalikuks pühendunud tiim. Külastan regulaarselt ka Heliloojate Liidu klassikalise muusika suuremaid avakontserte ja aastate jooksul on traditsiooniks kujunenud osaleda vähemalt ühel Arvo Pärdi päevade kontserdil.

Tartu 2024 programm alles selgub, kuid olen juba praegu veendunud, et tordil on palju maasikaid. Arendusprotsessis on mul usku Metsikutesse Bittidesse ehk tehnoloogilise kunsti vabaõhunäitusesse, mis uurib tehnoloogiat ning selle suhet inimese ja loodusega.

Mulle on väga sümpaatne ka muusikaprojekt Psühhoteek, mis koos 21. sajandi Euroopa ja maailma muusikute, kunstnike ja kuulajatega taasavastab, taaselustab ja töötleb ümber Ida-Euroopa alternatiivse popkultuuri varamut.

Soovin lõplikus programmis näha kindlasti toiduteemalist projekti, sest Eestis on nii palju potentsiaali toidu kaudu maailma muuta. Ootan seda huviga, sest olen olnud mitme slow foodi teemalise ettevõtmise juures abiks nõu ja jõuga PRi ning turunduse poolt.

Mida tähendavad sulle Ellujäämise Kunstid? Millised seosed ja teemad tulevad esimesena pähe?

Ellujäämise Kunstid seostuvad minu jaoks ühelt poolt igapäevaste ja eluliste argielu praktikatega ning teisalt terviku tunnetamisega muutuvas maailmas, mis defineerib tunnetuslikult kultuuriruumi, milles me elame, ja meie igapäevategevusi, millel on globaalne ning lokaalne mõju. Me räägime Tartust väga erinevalt kohalikule elanikule ja teisele eestlasele ning hoopis teistmoodi näiteks mõnele lõuna-eurooplasele. Minu jaoks aitab ja inspireerib Tartu 2024 kunstiline kontseptsioon Ellujäämise Kunstid rääkida Eesti narratiivi Euroopas. Tänu sellele on ka meil aastal 2024 suurepärane võimalus näidata Tartut ja Lõuna-Eestit kogu Euroopale sellisena, nagu me oleme.

Krõõt Filippov. Foto: Evelin Lumi

Mida annab sinu hinnangul Euroopa kultuuripealinna tiitel Tartule ja Lõuna-Eestile?

Euroopa kultuuripealinnaks olemine avaldab korraldavale linnale ja kogu piirkonnale suurt majanduslikku mõju. Eelnevate kultuuripealinnade näiteil on edukaimatel juhtudel iga tegevuseelarvesse paigutatud euro toonud piirkonnale tulu viis kuni kuus eurot tänu lisainvesteeringutele, kaasrahastusele, piirkonna maine kasvule ja seda külastavatele turistidele. Varasemate andmete põhjal hinnates on tõenäoline, et Tartu 2024. aasta programmi üritused võivad saada kuni miljon külastust. See on eesmärk, mille poole väga selgelt liigume.

Olulisem sellest on minule pikemat mõju loov tõuge. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 eesmärk on luua regioonis muutus, mis jätkuks ja areneks ajas. Loodan, et programmi põhjal sünnib mitmeid sündmuseid, millest saavad Tartu ja Lõuna-Eesti traditsioonilised üritused.

Viimaseks, mis on sinu esimesed sammud uues ametis?

Nagu kommunikatsiooniinimestel ikka – teen kommunikatsiooniplaani ja hakkan seda ellu viima. Kui tõsisemalt rääkida, siis kohanemisaega pole väga jäänudki. Olen tööle käed külge löönud. Minu esimene päev algas neljapäevase pressi ringreisiga 19 Lõuna-Eesti kohalikus omavalitsuses ja eeltööd selleks tegin juba enne esimest ametlikku tööpäeva.

Koroonapandeemia on andnud aega plaanide kirja panemiseks ja strateegiliseks kaardistamiseks. Minu eesmärk kommunikatsioonijuhina on luua pinnas, kus terve tiim hingab ühiselt ja teab, miks ja mida eri kolleegid kommunikeerivad. See tähendab, et me teadvustaksime ühiselt, mis sõnumeid, miks ja kellele me SA Tartu 2024 nimel saadame.

Foto: Krõõt Filippov erakogu

Lisa kommentaar

Email again: