Liigu otse sisu juurde

Suvelavastus “Salakuulaja Vastseliinas”

Keskagses linnuses rullub lahti 14. sajandi müsteerium, mis põhineb päriselulistel sündmustel.

Lugu

Vastseliina Piiskopilinnuse keskaegne elu-olu taaselustub teatrikunsti ja osalustegevuste kaudu. Autentses miljöös tuuakse välja lavastus, mis on valminud Erkki Koorti romaani ”Salakuulaja Vastseliinas” põhjal. Lisaks ootavad pealtvaatajaid ajastutruud õpitoad ja maitseelamused.

Elamus

2024. aasta suvel esietendub Vastseliina Piiskopilinnuses Erkki Koorti raamatu “Salakuulaja Vastseliinas” põhjal valminud vabaõhulavastus. juulis ja augustis toimub kokku 8 etendust.

Romaani peategelaseks on noor sõjasulane Markus, kes saabub 14. sajandi lõpus Vastseliina linnusesse, et uurida välja, kes reetis Liivimaa piiri kaitsnud sõjasalga. Kõigest aastakümned varem on linnuses toimunud ime, mille tulemusena lubab paavst patulunastust kõigile, kes siinset kabelit külastavad.

Lavastusse on kaasatud Lõuna-Eestist pärit professionaalsed näitlejad ja  harrastusnäitlejaid. Eheda keskaegse helielamuse loob Läti vanaaja ansambel Trakula. Etenduses kuuleb eesti, vene, võru, läti ja saksa keelt.

Lavastus pakub külastajale nii põnevaid emotsioone kui teadmisi. 1354. aastal väljastas paavst tõepoolest kirja, mis tagas kõigile Vastseliina Piiskopilinnust külastanud palveränduritele 1 aasta ja 40 päeva patulunastust. Võib öelda, et ka kõik pealtvaatajad lahkuvad Vastseliinast puhta hingega!

Vabaõhulavastus toob teatrisõbrad looduskaunisse Kagu-Eesti nurka, kus saab enne etendust külastada linnuse elamuskeskust ja pühakohta linnuse varemetes, osaleda linnuse ajalugu, legende ja palverändu tutvustaval ringkäigul. Lisaks saab soetada käsitöömeistrite toodangut, osaleda keskaja-hõngulistes töötubades ning nautida erinevaid maitseid. Nooremaid külastajaid ootab seikluslik “rüütlirada”.

Mõju

Lavastuse loomine elavdab kohalikku teatrikunsti ning annab väärt kogemuse Võrumaa kultuurikorraldajatele ja teistele osalistele. Samuti aitab see tutvustada kohalikku ajalugu ja legende.

Piiskopilinnuse varemed.