Eesti Muusika Päevad on olulisim siinsete heliloojate loomingule keskenduv festival, seda juba üle nelja aastakümne. Suursündmust iseloomustab haarav nüüdismuusika ja uudisteoste mitmekesisus, aga ka avar katsetamisjulgus. Kultuuripealinna tiitliaastal tuuakse Tartusse esmakordselt täismahus kolme Balti riiki ühendav nüüdismuusika suursündmus Balti Muusika Päevad (BMP), nii saabki tänavusest festivalist Balti ja Eesti Muusika Päevad.
Kümne päeva jooksul meelitavad kultuurisõpru eredad muusikaelamused ning põnevad eriprojektid, mis seovad muusikalisi ideid kujutava kunsti, semiootika, bioloogia ja muude valdkondadega. Sündmuste fookuses on tähelepanuväärne muusika, aga ka Tartu roll Euroopa kultuuri- ja mõtteloo ühe olulise keskusena. Festivali läbivaks teemaks on Tartus tegutsenud mõtleja Jakob von Uexkülli mõiste „Omailm” (“Umwelt”). Uexkülli vaimus keskendutakse erinevatele maailmatunnetustele. Heli- ja kunstikeelt rikastavad keskkonnast pärinevad kõlad ja kujundid, nii avardub maailm väljapoole harjumuspärastest perspektiividest. Festivali kunstilised juhid on Märt-Matis Lill, Helena Tulve ja Timo Steiner.
Festivalil toimub enam kui 15 sündmust ligemale 300 muusiku ja kunstniku esituses. Raamidest vabaks murdev muusika üllatab külastajat ka väljaspool kontserdisaale. Salapäraga laetud “Volbriöö müsteerium” täidab Eesti Rahva Muuseumi nüüdismuusika ja teiste kunstiliikide sünteesiga, Tartu kunstimajas kohtuvad Kris Lemsalu taktikepi all muusika, performatiivsed võtted ja kujutav kunst. Hübriidsündmusena toimuv festival viib mitmekesise programmi kultuurihuvilisteni üle maailma.
Kogu festivali üheks oluliseks sihiks on ka tuleviku heliloojate innustamine. Konkurss “Noor helilooja” annab alles alustavale põlvkonnale ainulaadse võimaluse tutvustada oma loomingut laiemale publikule. Lõppkontserdile pääsenud teoseid esitavad hinnatud muusikatipud.
