Liigu otse sisu juurde

Etendus “Õnne valem ehk meiereiga miljonäriks!”

Ülenurme juustukuninga uskumatud seiklused mõjuvad inspireerivalt tänapäevalgi

Lugu

Nõukogude-aegne ressursinappus kannustas inimesi nutikalt mõtlema ja tõi avalikku teadvusesse väljendi “peedist pesumasin”. Sama nime kannab ka  isetegemisele pühendatud ühisnäitus, mida eksponeeritakse muu hulgas Eesti põllumajandusmuuseumis. Loovast mõtlemisest on kantud ka muuseumis etenduv ning spetsiaalselt kultuuripealinna-aastaks valmiv lavastus ärksa Ülenurme mõisniku Peeter Muna seiklustest elektri ja juustu saatel.

Elamus

15. augustil 2024 tõid Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid ja MTÜ Miksteater põllumajandusmuuseumi areenile muheda etenduse “Õnne valem! ehk meiereiga miljonäriks.” Etenduse teksti autoriks on tuntud Eesti humorist Peep Pedmanson, kelle sulest on pärit näiteks sarja “Vanad ja kobedad” stsenaarium.

Lavatüki inspiratsiooniks on kunagise Ülenurme mõisa omaniku Peeter Muna “ellujäämiskunstid”. Talupoja peres süńdinud Muna omandas hariduse ja temast sai juustumeister, kelle toodangut hinnati nii Peterburis kui Lääne-Euroopas. Lisaks oli ta aktiivne poliitikas ja heategevuses ning õpetas siinsetele talunikele kaasaegseid karjakasvatusmeetodeid. Etendus ei pretendeeri ajaloolisele tõele, vaid jutustab reaalsete tegelaskujude ja kohtade kaudu loo Vabadussõja-aegsetest võimalustest innovatsiooniks, arenemiseks ja ellujäämiseks. Sajandivanune lugu innustab ka tänapäeva inimest mõtlema loovalt ja säästvalt. Näha saab nii nalja, muusikat kui tõsiseid teemapüstitusi.

Tartu 2024 kultuuripealinna üks põhiprojekt oli kolme muuseumi (Eesti põllumajandusmuuseum, Tartu linnamuuseum ja Eesti maanteemuuseum) ühisnäitus “Peedist pesumasin”, mis tõi rahva ette nõukogudeaegse loova mõtlemise ja isetegemisoskuse. Peeter Muna teotahe ja lennukad ideed sobivad suurepäraselt näituse kontseptsiooni täiendama!

Mõju

Etendus toob laiema avalikkuseni nutika ja inspireeriva loo, kuidas Lõuna-Eesti ellujäämise kunstid on juba minevikus edendanud kohalikku elu ning leidnud tunnustust ka kaugemates Euroopa piirkondades. Sajanditagused teod innustavad ka tänaseid teatrikülastajaid!