Liigu otse sisu juurde

Kangsti pärimuspäev

Kangsti koos naaberküladega tutvustab ehedat Vana-Võromaa kultuuri - rahvariietest simmanini.

Lugu

2024 oli lisaks kultuuripealinna-aastale ka kultuurilise mitmekesisuse aasta, mil tutvustatakse Eestis elavate rahvaste kultuuri ja kombeid. Sel puhul kutsus Kangsti kõiki osa saama kohalikust külalislahkusest ning enda ja oma naabrite traditsioonidest ja oskustest, mis aitavad jätkusuutlikult edasi elada nii (maa)inimese kui ühiskonnana.

Elamus

Ainulaadsel ja ehedal pärimuspäeval (27. juulil) anti edasi Lõuna-Eesti lugusid, oskusi ja tavasid. Konverentsil ja töötubades jagati teadmisi kohalike käsitöömeistrite ja talude tegemistest  loodushoiuni ning kultuuriprogramm aitab uusi oskusi loovalt kinnistada.

Moosekantide esituses kõlas lõõtsa-, viiuli- ja kandlemuusika ning Krabi Külateater naerutas muheda võrokeelse külajandiga. Huvilised saavad õppida pärimustantse ning teha tutvust setode, Rõuge, Hargla ja Urvaste ja Vastseliina kihelkonna rahvarõivastega. Päeva lõpetas Võromaale omane simman, kus meeleolu lõi ansambel Kõhukesed.

Pärimuspäeva peakorraldajaks on Kangsti külaselts, kelle jaoks on ühtviisi au sees kohalikud traditsioonid ning uuenduslikud ja ärksad ideed. Sündmuse korraldamisel tehti aktiivselt koostööd nii naaberkülade kui ka oma kogukonna eri vanuses liikmetega. Just ühiselt toodi kõige paremini esile esivanemate ja kodukoha tavad ning Lõuna-Eestile omased väärtused. Võrokeste lipu ning Vana-Võromaale iseloomulike kaheksakandadega ehitud külaplats tervitas avasüli külalisi lähemalt ja kaugemalt ning juurdepääs oli tagatud ka liikumispuudega osalejatele.

Pärimuspäev toimus jakobipäevale lähimal nädalavahetusel, mis langeb kokku surnuaiapühaga Vana-Roosa kalmistul. Surnuaiapüha on ajast aega olnud üks osa piirkonna identiteedist, ühendades Kangstit, Vana-Roosat ja kaugemaid külasid. Ent lisaks lahkunute mälestamisele on see kohalikele oluline päev oma kogukonna ja naabritega kohtumiseks ning ühiselt Kangsti külaplatsile kokku tulemiseks.

Mõju

Pärimuspäev tugevdas ühtekuuluvust ja piirkondlikku koostööd ning näitas, et ka väike kogukond suudab edukalt korraldada kultuuriliselt mitmekesiseid ning jätkusuutlikke sündmusi.