Liigu otse sisu juurde

Tartu 2024 avatseremoonia “Kõik on kokku üks!” tekstid eesti keeles

„Kus mu süda on...“ Trad.Attack!

Lepatriinu, lepatriinu,

näita, kus mu kodu on.

Lepatriinu, lepatriinu,

näita, kus mu pojad on.

Lepatriinu, lepatriinu,

näita, kus mu armsam on.

Lepatriinu, lepatriinu,

näita, kus mu süda on.

„Ann läts aita“ Trad.Attack! Setu folkloor

Ann lät´s aita,

an´d mulle vatska,

an´ni vadsa rihele,

riih an´d mulle ol´gi,

anni olõ pelolõ,

pelo an´d mulle pippi,

anni pipi tiid´olõ,

tiid´o an´d mullõ poigõ,

an´ni puja rebolõ,

rebo an´d mullõ raigu,

an´ni raia tsialõ,

tsiga mullõ kül´ge.

Olgõt terve, tarõtütrik,

kor´as´ luu kokko,

mähe valgõ närtsu sisse,

veie mõtsa kannu pääle –

sealt sai valgõ jän´opoig,

innemuistine eläjäkene.

Susi uigas´ oro veereh:

“Tulõ siiä, jän´opoig,

sullõ umblõ uvvõ kängäk,

kua kundsõni kapudaq!”

„Ella“ Trad.Attack!

Ella või hella,

tule sina siia või ella!

„Pealinn“ Kristjan Haljak

I

Veed lukku, veed lukku!

Läbi looduse kirka akna

keset niitu

kudemas su ähmjas tähesära,

käib mööda Euroopat ringi üks tont

su allumatu vaimu tumedail ekraanel,

öötaevas, ta möödanik, siis mitte-, ala-, ehk hoopis üliteadlik –

too koobas, sõna-sõnalt, loitsuraamat-grammatika,

tu-tuh, tu-tuh, nii tukslevaid tähti tuhmub,

löök-löögilt, põtka põrmuks,

psüühe kelder, psüühe baas,

ta tähenduse koobas, kõhklev vundament,

üleujutatud urg, pauk möödaniku pilte, pidude mäda,

mu keha on mu tempel, mu keha on mu, on mu,

kõik loodud kehad minu templid on,

kelle järele mu süda januneb.

 

 

II

Üks pidu käib Euroopat mööda ringi, ta tontlik krõmpsluu,

muunduvad peegeldused koopa poorseil seinul,

sõda, sõda, üks suksu ja mütsi üsk, kevad ja kulles,

sõita, sõita, metsast sõbralik vingamees sünnib,

tume kastan kui valguse puu, sõita, sõita,

lille surm su psüühe kauges salus,

me jõevool tardub videviku krambes,

veest põleb läbi tahke kirgas voog,

karjamaast taassünnib vaim,

sa ära mõtle, ära kõnge,

metsa all taassünnib tegu –

poorne maa ta välja hingab möödanikku,

tee sugu, sugu, seente vaikne tukse,

hoog maha, psüühe, võta voolud vaikseks,

kuumab päikse tahtetu-tahtlik kink –

hinge surematu vabrik,

näha valgust, minna, surra ära,

surra, minna, ilmavalgust näha, siia ilma tuua, minna, minna

on õnnistus

mu linn on kire tukslev meelekindlus,

me ihu vankumatu tehas,

igavene,

päiksekastani sees ükskord põleme,

me risoomi sisetuli tuksumas,

päiksekastani seest ükskord sünnime.

„Ujub pardipoeg mööda jõge“ / „Гей, пливе кача…“ Ukraina rahvaviis, tõlkinud Katrin Kern

Ujub pardipoeg mööda jõge.

Emake, ära pahanda minuga.

Võõral maal saan hukka,

Kes mind hauda kannavad?

Võõrad mind hauda kannavad,

Kas sul, emake, kahju siis pole?

Kuidas mul, pojake, siis kahju ei ole?

Südame all sind kandsin (südames hoidsin).

Ujub pardipoeg mööda jõge.

„Rohelus“ Eero Epner

See on linn.

Linnas on imelised tänavad ja puiesteed, mis loovad omamoodi rõõmu-, energia- ja informatsioonivõrgustiku.

Siin sünnivad ja kasvavad uued linnakodanikud, ja kui nad suureks saavad, kasvavad samas linnas ka nende lapsed ning lapselapsed. Seda kutsutakse igaveseks eluringiks.

Vaata! Tudeng! Ja neid on veel.

Suured ettevõtted üle maailma jahivad neid. Niipea, kui nad ühe tudengi kätte saavad, viiakse ta nende juurde, kes vajavad teadmisi ja uusi tehnoloogiaid.

Selle ilusa linna kodanikud. Nende päevad on täis suminat ja sagimist, ringi sibamist ja avastamist.

Kiirel argipäeval leiavad nad lakkamatult uusi väljakutseid.

Nädalavahetustel meeldib neile aega veeta lähedaste seltsis oma pesas, mida nad kutsuvad “koduks”.

Kuna olukord kinnisvaraturul on muutlik, otsivad elanikud pidevalt uusi pesi.

Siin näete nende parimaid pesi, urgusid ja koopaid. Koos moodustavad need kummalise ökosüsteemi, kus kõik on omavahel ühendatud.

Linnas loodud ühendused on tihedad ja mitmekesised. Inimesed räägivad tänavail juttu. Täiskasvanud viivad lapsi kooli ja noored lõbutsevad korvpalliväljakutel. Tänavavõrgustikud ei ole mitte selleks, et inimesi eraldada, vaid kokku tuua.

Kuna linnakodanike vajadused ja oskused on erinevad, tuleb kõiges leida tasakaal. Et igal inimesel läheks paremini, on välja mõeldud midagi, mida kutsutakse “koos elamiseks”.

Linn on nagu universumi mudel, kus pisimadki asjaolud võivad kõike mõjutada. Jah, isegi universumi saatust.

Nagu universumgi, muutub, areneb ja laieneb linn lõpmatult. Pidevalt leiutatakse uusi kooselamise viise, hoides hoolikalt alal põhiväärtusi.

Isegi väike laps võib linna saatust igaveseks muuta. Linn ei ole täna sama, mis see oli eile või milleks see saab homme.

„kunsti näha“ Kaisa Kuslapuu

ma

tahaks kõike kogeda

kuid 24 tundi

aasta on vastav

tunnen kohe sundi

käia jälle võrus põlvas

räpinas ja kastres

veeteede amet

olge palun lahke

eraldage meile paat

ja käigukast tal olgu automaat

et iseliikuv laevuke

viiks meid siit lõunakaldale

ja sõidaks mööda postiteed ehk ka

laevaga ma kündsin maad ja

sonkisin kõik ära

õnneks keegi promenaadi

tegi sinna pärast

keeran nina allavoolu

kujutan siis ette

kuidas lasen laulud lahti

otse põhjavette

oh mu armas alamjooks

mis oleks kui sind tartusse tooks

on ämbrirohke argipäev

kuid siiski tulevikku näen

meil liivimaal veel sitkust järel on

||:ja emajõgi voolab mu pange

on näpuotsad pingutusest valged

kui tundub pole miskit teha

siis kunst on kunstis kunsti näha

tänavu ma kindlalt ellu jään

sa stimuleeri mandelkeha

kagunurk on ukseava

20 paika on sind ootamas:||

on maas

tõuseme kui sädemed sest

hiigelsuurest lõkkest

veerand eestit näitab kuidas

olla säilenõtke

kõigepealt sind hoiab maa

ja sina hoia vastu

vaata et sa sohu minnes sinna..

turbasambla peale ei astu

taaralinnast rõugesse

viib angervaksalõhnaline tee

sääl aigu om ja mõtsa kah

a parla om viil päiv nii hahk

et lahki satta pää võit õkvalõ

||: ja emajõgi voolab mu pange

on näpuotsad pingutusest valged

kui tundub pole miskit teha

siis kunst on kunstis kunsti näha

tänavu ma kindlalt ellu jään:||

sa stimuleeri mandelkeha

kagunurk on ukseava

20 paika on sind ootamas

on maas

on

ma tahaks nii väga

tuleskulptuuri süüdata

kas ma saan?

võib juhtuda et siis peab

pokumaale minema!

ja emajõgi voolab mu pange

on näpuotsad pingutusest valged

kui tundub pole miskit teha

siis kunst on kunstis kunsti näha

tänavu ma kindlalt ellu jään

sa stimuleeri mandelkeha

kagunurk on ukseava

20 paika on sind ootamas