Annela Laaneots: Tartu 2024 pole veel sugugi läbi

Eestis pole just palju ettevõtmisi, kus veerand riigist liigub kuue aasta jooksul ühise eesmärgi suunas. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektiga samal ajal jõuti läbida mitu valimistsüklit. Kuigi vahetusid üle 30 omavalitsusjuhti ja kümned kontaktisikud, jõuti kokkulepitud ühise eesmärgini – viia edukalt ellu senini suurim Tartu ja Lõuna-Eesti koostööprojekt: Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.

Kultuuripealinna piirkond sai üle nelja miljoni euro kaasatud rahastust, millest ligi 1,5 miljonit pärines välismaisetest fondidest. Välisturistide arv Lõuna-Eestis kasvas 15%, põhiprogrammi sündmusi külastati 1,3 miljonit korda – need on vaid mõned näited Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 mõjust Lõuna-Eestile. Septembris toimub Kultuurikompassi foorum, kus esitletakse kokkuvõtlikku raportit kultuuripealinna tulemustest.

Suurim koostöö Lõuna-Eestis 

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 oli Lõuna-Eesti aegade suurim ühine rahvusvaheline kultuurisündmus. Sama oluline on seegi, et Tartu 2024 käigus loodi Lõuna-Eesti suurim valdkondadeülene koostöö. Lõime võrgustikupõhise süsteemi 20 omavalitsuse ühiseks liikumiseks ühise eesmärgi poole. Lõuna-Eesti omavalitsused käisid ühise eesmärgi nimel ühte jalga, et kultuuripealinn Lõuna-Eestis ette valmistada ja tiitliaasta ellu viia. 

Olime kokku leppinud, kuidas seda teeme. Igal aastal arutasime kõigi omavalitsustega läbi aastaplaanid, tegime koostööd omavalitsusjuhtidega ning kohtusime regulaarselt kontaktisikute võrgustikuga, et tegevused ühiselt läbi mõelda. 

Koos korraldasime taotlusvoorud, et igasse omavalitsusse jõuaks haaravaid kultuuriüritusi. Koostöö, usaldus, kokkulepetest kinnipidamine ning pikk ja kannatlik vaade tegid Lõuna-Eesti omavalitsustest ühise tiimi.

Kultuuripealinna mõju ei avaldu ainult statistikas – olulisemgi on sotsiaalne ja kogukondlik mõju. Kultuur ei tähenda ainult lavastusi ja kontserte – kultuur on ka liim, mis ühendab ühiskonda, ning pehme jõud, mis aitab koos tegutseda. Koostegemine loob võimalusi käsitleda kogukonnas olulisi teemasid ja soove ellu viia.

Heaks näiteks on Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm, mille enam kui 200 sündmusel osales ligi 87 000 inimest – olgu siis tegemist maailma esimese kodaverekeelse laulupeo või Emajõe Suursoo taas teadvustatud taliteedega.

Sama hästi iseloomustab kultuuripealinna mõju ka Tartu Maailmaülikooli programm, kus teadlaste ja kogukondade koostöös lahendati kogukondade jaoks olulisi teemasid 47 sündmusel. Osalejad pidasid maailmaülikooli väärtuslikuks just seepärast, et see andis võimaluse unistatu ellu viia, ning et Tartu 2024 innustas suuremale koostööle, kui muidu oleks tehtud. 

Soovitakse koostöö jätku

Lõuna-Eesti kultuuriuuringu tulemusest selgub, et kultuurivaldkonna tegijad soovivad, et säiliksid tekkinud võrgustikud kohalike ja rahvusvaheliste partnerite vahel ja et arendataks Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikandjate koostööd. 

Kaasatust kultuuripealinna ettevalmistustes suurendas see, et kõik olulised otsused tehti ühiselt. Maakondade ja omavalitsuste esindajad osalesid žüriides, igakuiselt arutati läbi kõige olulisemad teemad, mis olid fikseeritud mitmeaastases koostööleppes ja iga-aastastes tegevuskavades. 

Oluline oli ka see, et kultuuripealinna sündmused toimusid igas Lõuna-Eesti omavalitsuses. Seepärast vaatasime igas taotlusvoorus eraldi üle nii maakonnad kui ka konkreetsete omavalitsuste esindatuse, et igal pool sünniks midagi ägedat ja meeldejäävat.

Tänu hakkajatele kultuurikorraldajatele sündis enneolematu kultuuriprogramm. Taotlusvoorudesse toodi värskeid ja lennukaid ideid ning parimad neist viidi ellu vastavalt loovkontseptsioonile “Ellujäämise kunstid”. Kes ise ideedega taotlusvoorudesse välja ei tulnud, ei saanud – aga nii see on, et initsiatiivi tuleb välja näidata õigel ajal, muidu ei sünni midagi. Tulemus: sisukas ja mitmekesine programm, mida toovad esile ka Lõuna-Eesti kultuuriuuringu vastajad.

Ühine eesmärk, koostegemine ja saavutused andsid tugeva tõuke kogu piirkonna arengule. Kultuur aktiveerib ka ettevõtlust – näiteks ühines külalislahkuse võrgustikuga sadu Lõuna-Eesti ettevõtjaid, kes pakkusid peavarju, toitu ja ütlesid rõõmsalt kultuuripealinna külalistele teretulemast. Seda enam oli hea meel näha ka erialaorganisatsiooni märkamist, omistas ju Eesti hotellide ja restoranide liit kultuuripealinna tiimile aastaauhinna.

Kuueaastane kogemus näitab, et suudame koos teha suuri asju. Mis võib olla ühe maakonna jaoks üle jõu käiv, on veerand Eestina koos tegutsedes täiesti saavutatav. Tartu 2024 lõi tugeva aluse järgmistele ühistegevustele – olgu selleks Euroopa piirialade koostöö või Lõuna-Eesti arengulepe. Koostöökogemus on olemas – nüüd tuleb taas kokku leppida eesmärgid, struktuurid ja eestvedajad.

Meie kultuuripealinna veerandi riigi koostöö eestvedamine on see, mida on pannud tähele ka teised riigid. Nii et on, millest rääkida välismaistel konverentsidel, kuhu Tartu 2024-le on saabunud mitmeid kutseid – Leedu, Portugal, Poola, kui tuua mõned lähiaja näited. Tulevastele kultuuripealinnadele jagame oma kogemusi nagunii.

Üheksa riigi eestvedajaks

On igati loogiline, et Tartu 2024 on nüüd üheksa riigi kultuuripealinnade pärandialase koostöö eestvedaja. Teisteski riikides usutakse, et saavutatut tuleb hoida ja rakendada piirkonna arenguks ka tulevikus. Vaja on vaid kokku leppida, kuidas seda tehakse – Euroopa kultuuripealinna pärandit hoiame, koostööd jätkame, loodud väärtusi piirkonna edasises arengus targalt kasutame. Kuna aga iga riik on erinev, tuleb igal kultuuripealinnal leida endale sobivam edasise koostöö mudel. Seda Tartu 2024 eestvedamisel üheksa riigi Euroopa kultuuripealinnad – kaasa arvatud me ise – nüüd tegema hakkavadki.