Liigu otse sisu juurde

Arendusprotsessi teises moodulis viimistleti tegevuskavasid

Augustis lõppes Tartu 2024 esimese kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsessi teine moodul “Kuidas?”. Kuna septembris algas järgmine moodul “Kellele?”, on paslik kokku võtta möödunud kuude töö ja jagada muljeid protsessis osalevatelt projektiarendajatelt, programmiliini juhilt ja loomenõukogu liikmelt.

22. sept. Kaidi-Lisa Kivisalu

Projektiarendajate muljed


Priit Mikk teisel seminaril ettekannet tegemas

Arendusprotsessist osavõtva projekti Ellujäämise Rajad arendajate Gen Mandre ja Liisi Kasuki jaoks oli suurim õppetund see, et tuleb teha projekti, milles oled kirega sees. “Me muutsime kapitaalselt oma projekti sisu,” ütles Kasuk, “saime aru, et see, millega alustasime, ei olnud päris see, mida ise hinges tahame teha.” Projektiosa kirjutamine oli mõlema sõnul palju lihtsam pärast muudatuste tegemist.  

Projekti Suudlev Tartu arendaja Kulno Kungla sõnul oli nende meeskonna fookus teises moodulis tegevuskaval ja riskianalüüsil, mis sai detailideni läbimõeldud. “Üks asi, millele me väga palju tähelepanu pöörasime oli riskianalüüs, mida võib-olla tavapäraselt eriti ei tehta,” ütles Kungla. Ta rõhutas: “Eriti praeguse koroonaviirusega seotud vabaõhu- ja siseürituste korraldamise piirangud ja riskid – kuidas ühte või teist asja teha, et see oleks üldse võimalik.”


Projektiarendajad teise seminari töötoas

Kungla sõnul ei hakata tavapäraselt üritusi, eriti ühekordseid, nii varakult ette valmistama ja detailideni läbi mõtlema. “Mõnes mõttes on see hea, et me teame üsna täpselt, kuhu hakkame liikuma,” ütles Kungla, “samas on jälle see oht, et kui midagi peaks muutuma, kas rahastuses, seadusandluses või muudes korraldustes, siis peame mõned asjad ümber tegema.”

Kõige keerukam osa teisest moodulist Ellujäämise Radade meeskonnale oli eelarve koostamine. “Praegu on numbritest rääkida natuke vara,” ütles Mandre. Ta lisas: “Näiteks mõtlesime oma projekti raames tuua Eestisse rahvusvahelisel tasandil võistluse, aga meil pole õrna aimugi, mis võiks olla sellise asja eelarve.” Kasuk lisas omalt poolt, et nad ei ole veel jõudnud selleks vajalikku eeltööd teha. Kungla sõnul on alati kõige keerulisem iga mooduli juures aruande kirjutamine. “Projektid on kõik spetsiifilised, aga seminarid on küllaltki universaalsed,” sõnas Kungla, “me oleks tahtnud saada tegevuskava koostamise kohta mõnda head abivahendit.”

Loomenõukogu tagasiside


Loomenõukogu kogunemine

7. septembril kogunesid Tartu 2024 loomenõukogu liikmed ja programmiliinide juhid, et ühiselt koostada arendajatele tagasiside. Loomenõukogu liikme Mari Kalkuni sõnul oli tore tõdeda, et väga paljud tiimid on edasi arenenud. “Ideed on muutunud konkreetsemaks ning areng oli paljude projektide puhul täiesti tuntav, kuigi mitte kõigil,” ütles Kalkun. On märgata, et juurde on tekkinud innovaatilist mõtlemist ja uusi ideid sündmuste korraldamises. Ta lisas: “Mulle sümpatiseeris, kui mõeldakse reaalsete lahenduste suunas, kuidas korraldada oma sündmust võimalikult kestlikult, väikese ökoloogilise jalajäljega.”

Kõige rohkem arenguruumi on Kalkuni sõnul rahvusvahelises mõõtmes. “Tartu 2024 loomenõukogu järjepidev ülesanne on seda meelde tuletada, et palun mõelge selle peale, mis on te projekti mõõde Euroopa skaalal,” toonitas Kalkun, “miks on see projekt oluline mitte ainult siin Tartus ja Lõuna-Eestis, vaid ka Euroopas.” Kokkuvõtlikult soovitab Kalkun arendajatel oma mõtetes kohalikust mõõtkavast välja murda.


Programmiliini juhi kokkuvõte

Programmiliini Elu ja Keskkond juht Triin Pikk rõõmustab, et arendusprotsess on käima läinud. “Liigume üha suuremate sammudega tervikliku projektiplaani suunas, mille alusel 2024. aastal, aga ka juba enne seda, väga sisukaid ja ägedaid projekte teostama hakata,” ütles Pikk. Esitatud projektiosasid lugedes tekkis Pikal väga mitme projekti puhul ettekujutus, kuidas võiksid tegevused 2024. aastal välja näha. Ta lisas: “Lugemine tekitas juba praegu paraja annuse ootusärevust ning elevust.” Edasise arendusprotsessi käigus saavad projektide arendajad pidevalt oma tegevuskava täiendada, seega lõplik projektiplaan valmib veidi vähem kui aasta pärast.

Tartu 2024 esimene kultuuri- ja haridusprogrammi arendusprotsess viiakse ellu 2020-2021 ning sellest võtavad osa projektid, mis esindasid Tartut ja 19 Lõuna-Eesti omavalitsust võidukas Euroopa kultuuripealinna kandidatuuriraamatus “Ellujäämise Kunstid”. Projekte nõustab Tartu 2024 loomenõukogu. Arendusprotsessi edukalt läbinud projektid jõuavad Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi. Pärast esimest arendusprotsessi tulevad selle eeskujul järgmised.

Fotod: Mana Kaasik