Tartu jõudis 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku lõppvooru
Tartu linn jõudis 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna konkursi lõppvooru. Tartu taotlust pealkirjaga “Arts of Survival”/”Ellujäämise kunstid” hindas sel nädalal Tallinnas kogunenud rahvusvaheline eksperdikomisjon. Eelvoorus kandideerinud Eesti linnadest jõudis tuleva aasta septembris päädivasse lõppvooru veel Narva.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on linnas tehtud edu nimel palju tööd ning ka lõppvoor peab olema ühine pingutus. “Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks, sest kultuuri areng toetab terve linna pikaajalist arengut,” selgitas Klaas, “Tartu tegevused Euroopa kultuuripealinnana suurendaksid terve piirkonna heaolu ning linna atraktiivsust talentide, investorite ja ettevõtjate silmis. Pealinnaks olemine aitaks parandada ka Tartu ühendusteid Euroopaga.”
Vastavalt Euroopa kultuuripealinna konkursi juhendile seisab lõppvooru jõudnud linnadel ees taotluse täiendamine, võttes arvesse uusi kriteeriume ja eksperdikomisjoni antud soovitusi.
Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna juhi Erni Kase sõnul on lõppvooru jõudmine tunnustus linna eri osapoolte tehtud tööle ning samas üleskutse jätkata tööd võidu nimel. “Tänaseks on Tartu ja Lõuna-Eesti kandidatuuri ideede ning tegevustega toetanud juba sajad inimesed. 2019. aasta sügiseks tuleb meil üheskoos ette valmistada edasi arendatud taotlus. Ühest Eesti linnast saab kindlasti 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Meie eesmärk on tõestada, et Tartu on seda tiitlit väärt.”
Tartu linn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Kandidatuurile on volikogu tasandil toetust avaldanud ka Pärnu linn.
Tartu 2024 kandidatuuri juhtmõte ning taotluse pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Kandidatuuriraamatus esitletavad projektid toetavad vastutustundlikku suhtumist elukeskkonda ning sotsiaalsete ja vaimsete küsimustega tegelemist kunstide, inimlike oskuste, kogukondlikkuse, isemõtlemise ning kultuurilise mitmekesisuse abil.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku lõppvoor leiab aset tuleva aasta sügisel. Siis võib tiitlile kandideerivaid linnu külastada rahvusvaheline žürii ning linnade esitlusmeeskonnad kaitsevad täiendatud lõppvooru taotlusi.
Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinnaks esitlusmeeskond. Tartu taotlust tutvustasid rahvusvahelisele eksperdikomisjonile kirjanik Mika Keränen, jurist Alina Pysariuk, linnapea Urmas Klaas, projektijuht Kalle Paas, maastikuarhitekt Karin Bachmann, majandustudeng Merili Ginter, kandidatuuriraamatu koostaja Berk Vaher, füüsik, professor Jaak Kikas, teatriteadlane, professor Anneli Saro, vastutav projektijuht Erni Kask.
Vastavalt Euroopa kultuuripealinna konkursi juhendile seisab lõppvooru jõudnud linnadel ees taotluse täiendamine, võttes arvesse uusi kriteeriume ja eksperdikomisjoni antud soovitusi.
Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna juhi Erni Kase sõnul on lõppvooru jõudmine tunnustus linna eri osapoolte tehtud tööle ning samas üleskutse jätkata tööd võidu nimel. “Tänaseks on Tartu ja Lõuna-Eesti kandidatuuri ideede ning tegevustega toetanud juba sajad inimesed. 2019. aasta sügiseks tuleb meil üheskoos ette valmistada edasi arendatud taotlus. Ühest Eesti linnast saab kindlasti 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Meie eesmärk on tõestada, et Tartu on seda tiitlit väärt.”
Tartu linn kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Kandidatuurile on volikogu tasandil toetust avaldanud ka Pärnu linn.
Tartu 2024 kandidatuuri juhtmõte ning taotluse pealkiri on “Ellujäämise kunstid”. Kandidatuuriraamatus esitletavad projektid toetavad vastutustundlikku suhtumist elukeskkonda ning sotsiaalsete ja vaimsete küsimustega tegelemist kunstide, inimlike oskuste, kogukondlikkuse, isemõtlemise ning kultuurilise mitmekesisuse abil.
2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku lõppvoor leiab aset tuleva aasta sügisel. Siis võib tiitlile kandideerivaid linnu külastada rahvusvaheline žürii ning linnade esitlusmeeskonnad kaitsevad täiendatud lõppvooru taotlusi.
Tartu 2024 - Euroopa kultuuripealinnaks esitlusmeeskond. Tartu taotlust tutvustasid rahvusvahelisele eksperdikomisjonile kirjanik Mika Keränen, jurist Alina Pysariuk, linnapea Urmas Klaas, projektijuht Kalle Paas, maastikuarhitekt Karin Bachmann, majandustudeng Merili Ginter, kandidatuuriraamatu koostaja Berk Vaher, füüsik, professor Jaak Kikas, teatriteadlane, professor Anneli Saro, vastutav projektijuht Erni Kask.