Kaspar Aug: Kultuuril ja kunstidel on vägev jõud kujundada meid indiviidide ning kogukondadena

Sa oled üks pikaajalisemaid Tartu 2024 tiimiliikmeid. Mida tähendavad sulle Ellujäämise Kunstid?

Minu meelest on kultuuril ja kunstidel vägev jõud kujundada meid indiviidide ning kogukondadena, teha meid targemaks ja paremaks ning pakkuda inimestele ainulaadseid kogemusi, milleta oleks täisväärtuslik elu mõeldamatu. Füüsiliselt ellujäämiseks pole kultuurikogemusi vaja, aga ellujäämise vaimse mõtte leian mina just kultuurist ja kunstidest. Nagu Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 kontekstiski, on ka minu jaoks Ellujäämise Kunstideks sellised oskused ja loomingulised tegevused, mis lähendavad meid sotsiaalsete olenditena, eurooplastena, oma juurte, pärimuse, kodu ja planeedi austajatena.

Mis on sinu eredaimad mälestused Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerimise ajast? Kuidas erineb see aeg tiitli võitmisele järgnenud perioodist?

Terve kandideerimise aeg oli kordumatu ega lähe ilmselt kunagi meelest. Olime parimas mõttes eriprojekt, millesuguseid ongi väga vähe. Tiim oli märksa pisem, väga kokkuhoidev ning tegelikult ju võistkond, kuna meil olid ka tugevad konkurendid. Abijõude-kaasteelisi, kes meid Tartus ja Lõuna-Eestis saatsid, ning tuhandete inimeste toetust on tänaseni tunda. Mõistagi on mul kustumatu mälestus hetkest, mil rahvusvaheline ekspertkomisjon võitja Kultuuriministeeriumis välja kuulutas ning sellele järgnenud rõõmutundest, mille tõttu oli mul raske uudisest sotsiaalmeedias teada anda – käed lihtsalt värisesid ja pilk virvendas. Üks ägedamaid ettevõtmisi oli kindlasti ekspertkomisjoni külastuse ettevalmistamine ning elluviimine Tartus. Neid pikki päevi saatis edu tänu väga paljude partnerite panusele.

See oli aga kõigest üks oluline etapp. Nüüd on alanud põhjalikud ettevalmistused järjest kasvava tiimiga, mis pingutab selle nimel, et Tartu ja Lõuna-Eesti oleks terve 2024. aasta Euroopa kultuurielu fookuses ning et tänu meie projektidele ja kultuuri- ja haridusprogrammile oleks tunda ka positiivsete muutuste jätkumist pärast tiitliaastat. See nõuab aastatepikkust pühendumist ettevalmistustele, millesse on kaasatud umbes veerand Eestit.

Olid pikalt Tartu 2024 turunduse projektijuht, ent alatest jaanuarist oled produtsent. Mida täpsemalt produtsendina teed?

Minu põhiline ülesanne on välja töötada lahendusi Tartu 2024 sõnumite levitamiseks. Suures osas tähendab see sündmuste planeerimist ja elluviimist ning (audio)visuaalse sisuloome juhtimist, aga muuhulgas ka teabetöö strateegilisse poolde panustamist, vabatahtlike töö kujundamises osalemist ning bränditoodete väljaarendamist.

Vabal ajal keerutad sa plaate erinevatel sündmustel. Kuidas tulevad kogemused esinejana sulle kasuks produtsendi ametis?

Kultuurikorralduslik mõtlemine on nii minu töö kui hobi. Loodan, et tänu oma kogemustele esinejana oskan ka tööl paremini arvestada publiku ja artistide soovidega. Kuna ise astun üles pigem peavoolusündmustest eemal, oskan ehk tööpõllulgi välja mõelda alternatiivseid ja loomingulisi lahendusi, mis Tartu 2024 vanu ja uusi fänne üllatada võiksid.

Milline võiks Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu olla tiitliaastal ja pärast seda?

Tiitliaasta kultuurielu saab kahtlemata olema rikkalik ja rahvusvaheline. Eesti kultuurikorraldajatel on tahtmist ennast rahvusvahelisel areenil teostada ning ellu viia tähenduslikke projekte nii kodu- kui välismaal. Usun, et pärast 2024. aastat on Tartus ja Lõuna-Eestis tänasest rohkem suuri ja väikeseid kultuurisündmusi, millest võtavad nii publiku kui esinejatena osa ka väliskülalised. Eestlaste kultuurikorralduse tase on juba täna Euroopa tipus – tahaksin, et Tartu ja Lõuna-Eesti oleks tulevikus järjest tuttavam esinemispaik ka nimekatele artistidele mujalt maailmast. Sellisel tulevikul on mitmeid eeldusi, nende seas ligipääsetavus ehk ühendusteed, korraldajate võimestatus ning kohalikud tugiteenused, kuid kõige selle tagamine on võimas arengumootor nii riigi tasandil kui kohalikumas plaanis. Arvan, et seda mõistetakse järjest laiemalt.