Kultuuripealinna ideekorje tõi üle 100 ettepaneku
Tartu 2024 ideekorjel olid oodatud ettepanekud, kuidas tuua esile eesti keelt ja kultuuri, kohalikke inimesi, isiksusi ja kultuurilist mitmekülgsust. Samuti Tartu linnaloodust ja liigirikkust, terveid ja loodussõbralikke eluviise, leidlikkust uue sajandi ettevõtluses ja tormilises tehnoloogilises arengus. Kuna Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks koostöös 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega, olid eriti oodatud ettepanekud, mis rõhutaksid regiooni kogukondlike omapärasid.
Tartu 2024 avaliku ideekorje veeb
„Oleme kõigile ideekorjest osavõtjatele väga tänulikud,“ rääkis Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna juht Erni Kask. „Paljud ettepanekud olid nii küpsed, et nende elluviimiseks ei pea ilmtingimata ootama 2024. aastani. Paljud ideed on aga pikemaajalise perspektiiviga ja nende osas alustab kultuuripealinna loomenõukogu edasist arendamist, et need jõuaksid 1. oktoobril žüriile esitatavasse kandidatuuriraamatusse.“
Kask kinnitas, et kõigi ideede autoritega võetakse personaalselt ühendust ja arutatakse edasist võimalikku arendamist ja tegevuskava. Kes idee esitamisega hiljaks jäi ja soovib oma ideed teostumas näha enne 2024. aastat, võib esitada oma ettepaneku Tartu kaasavasse eelarvesse, kuhu oodatakse ideid kuni 6. maini.
Tartu kaasava eelarve lehekülg
2024. aasta Euroopa kultuuripealinna selgitab Eesti-sisesel konkursil välja rahvusvaheline žürii. Otsuse aluseks on Tartu 2024 kontseptsiooni kokkuvõttev kandidatuuriraamat pealkirjaga „Arts of Survival“ („Ellujäämise kunstid“). Lisaks kõigele muule peab kandidatuuriraamat kindlasti sisaldama ka Tartu 2024 loomingulist programmi, mis koondab paarkümmend linlaste-kultuurikorraldajate silmapaistvat, uudset, valdkonnaülest ning rahvusvahelisi partnereid kaasavat projekti.
Uudseid ideid tuleviku
tarbeks Tartu ja Lõuna-Eesti kultuuri eestvedajatelt ning silmapaistvamatelt
kõnelejatelt kuuleb kindlasti ka visioonipäeval „Tulevikku põgenemise tuba“,
mis toimub 9. mail Eesti Rahva Muuseumis.