Euroopa kultuuripealinna Riia 2014 juht jagab Tartus kogemusi
Tartut külastab 14.-15. juulil Euroopa kultuuripealinna Riia 2014 juht Diāna Čivle. Kahe päeva jooksul kohtub Čivle nii Tartu 2024 meeskonna kui Euroopa kultuuripealinna ametlikku programmi pürgivate projektide eestvedajatega.
Fotod: Mana Kaasik
Teisipäeval, 14. juulil rääkis Diāna Čivle sihtasutus Tartu 2024 meeskonnale nii Riia tiitliaasta ettevalmistustest, programmi koostamise põhimõtetest, kui kommunikatsioonist ja turundusest. Riia 2014 eestvedaja tõi näiteid erinevate ühiskonnagruppide kaasamisest. "Riia kui Euroopa kultuuripealinna suurim mõju on minu arvates see, et me aitasime muuta ühiskonna suhtumist kultuuri ja kaasatust kunstidesse," sõnas lätlanna.
Sihtasutuse Tartu 2024 teabejuht Kalle Paas tänas Riia 2014 eestvedajat väärtusliku oskusteabe eest. "Tartu 2024 meeskond sai näiteks uusi ideid, kuidas kutsuda kultuuripealinnast edaspidi osa võtma meie eakaid või kuidas tutvustada meie regiooni Euroopas," ütles Paas, "ent saime ka kinnitust, et Tartu ja Lõuna-Eesti on alanud ettevalmistustega õigel teel."
Paasi sõnul on 2014. ja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnadel mitmeid sarnasusi. "Näiteks põhimõte, et Tartu 2024 ametlik kultuuriprogramm valmib projektidest, mida arendavad ja teostavad eri kunstnikud, kultuurikorraldajad ja -asutused ise," selgitas ta. "Aga nii nagu Riias, tuleb ka Tartus ja Lõuna-Eestis valida need projektid välja nii, et tekiks kvaliteetne tervik, mis oleks kooskõlas kultuuripealinna taotluses esile tõstetud väärtustega."
"Kahe naaberiigi kultuuripealinnade oluline erinevus on ehk see, et Tartu 2024 soovib Euroopa kultuuripealinnana kaasata kogu Lõuna-Eesti regiooni ehk 20 omavalitsust, samas kui Riia linna peamiseks partneriks oli ainult selle lähistel asuv Sigulda," märkis Paas.
Läti pealinn Riia võitis 2009. aastal õiguse olla 2014. aasta Euroopa kultuuripealinn. Tiitliaasta järel valminud ametlikus raportis tõsteti esile, et Riias viidi võrdlemisi väikese eelarvega ellu palju erinevaid sündmusi. Need toimusid kogukondi kaasates ka linnaosades, kus varem polnud aktiivset kohalikku kultuurielu. Esile tõsteti ka, et Riia 2014 tegevus oli sihipärane ja stabiilne, sest aastatel 2009-2014, kandideerimisest tiitliaastani, muutusid kultuuripealinna eesmärgid, meeskonna tuumik ja sihiks võetud tegevuseelarve vähesel määral.
Kolmapäeval, 15. juulil esineb Diāna Čivle projektimeeskondadele, mis võtavad osa Tartu 2024 kultuuriprogrammi esimesest arendusprotsessist. Čivle keskendub ettekandes kultuuriprojektide kavandamise meetoditele ja näidetele Riia 2014 programmist.