Answers in English are here.

1. Mis keelest on pärit sõna „robot“?


a) ladina
b) tšehhi
c) poola

Tänapäevases tähenduses tutvustas sõna „robot“ maailmale seitse korda Nobeli kirjanduspreemiale esitatud tšehhi kirjanik Karel Čapek enda 1920. aastal kirjutatud näidendis „R.U.R.“ („Rossumovi Univerzální Roboti“). Sõna leiutajaks on aga hoopis tema vend Josef Čapek. „Robot“ on tuletatud tšehhikeelsest sõnast „robota“, mida on selles ja ka teistes slaavi keeltes samasuguse tüvega sõnades kasutatud pärisorjade ja (sunni)töö tähenduses. Čapeki näidend on ulmelugu inimese valmistatud töölisrobotitest, kes hakkasid enda loojate vastu mässama ja lõpuks ähvardasid kogu inimkonda hävinguga. Näidendis on roboteid kujutatud inimesesarnaste olenditena ehk praeguses terminoloogias oleks mõiste tähistamiseks sobivam pigem „android“. Näidendi eestikeelse tõlke (Loomingu Raamatukogu 1985 Nr. 3) autor on Lembit Remmelgas.

Ka sõna „robootika“ pärineb kirjandusest. Üks teadusulme tuntumaid kirjanikke Isaac Asimov jätkas enda teostes Čapeki kontseptsiooni edasiarendamisega ning enda 1941. aastal avaldatud novellis „Valelik“ („Liar!“; eesti keeles Ain Raitviiri tõlkes 1965. aastal) ilmus trükis esimest korda sõna, mis tähistab robotite uurimisele, ehitamisele ja kasutamisele keskenduvat teadus- ja tehnikaharu.
Allikad:
Uuri lisaks: Rodney Brooks, Thea von Harbou „Metropolis“ (1925) & Fritz Lang „Metropolis“ (1927) & Maschinenmench, Philip K. Dick „Blade Runner. Kas androidid unistavad elektrilammastest?“ (1968) & Ridley Scott „Blade Runner“ (1982), R2-D2, Robot Hall of Fame, Cleveron, Auve Tech, Milrem Robotics, Starship Technologies, Robotiteater, Robotex, Compressorhead

2. Mille tõttu suri Marie Curie?

a) uppumine
b) pikaajalise radioaktiivse kiirgusega kokkupuutumine
c) vankrirataste alla jäämine


Poola juurtega prantsuse füüsik ja keemik Marie Curie on esimene Nobeli preemia pälvinud naine, ainus naine, kes on võitnud kaks Nobeli preemiat ja senini ainus inimene, kes on saanud Nobeli preemia kahes erinevas teadusvaldkonnas. Marie ja tema abikaasa Pierre Curie on radioaktiivsete nähtuste uurimise pioneerid, kes avastasid radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi ning 1903. aastal said mõlemad ühes füüsik Henri Becquereliga Nobeli füüsikapreemia. 1911. aastal tunnustati Marie Curie’d raadiumialaste uuringute ja raadiumi eraldamise eest Nobeli preemiaga keemia alal. Raadiumi eraldamise protseduuri jättis Marie Curie teadlikult patenteerimata, et ka teised teadlased saaksid sellesuunalist teadustööd takistusteta jätkata.

Marie Curie suri 1934. aastal anaplastilise aneemia tõttu, mis tekkis seetõttu, et ta puutus radioaktiivsete ainetega pidevalt kokku ega saanud kasutada ettevaatusabinõusid, mida polnud veel tollal olemas. Väidetavalt on Marie Curie’le kuulunud esemed tänaseni, ligi 100 aastat pärast tema surma, endiselt radioaktiivsed. Marie Curie teadustöö pani aluse aatomifüüsika kujunemisele ja tuumaenergeetikale ning kiiritusravi kasutamisele onkoloogias. Filmilinal on muuhulgas kehastanud Marie Curie’d Isabelle Huppert ja Rosamund Pike.

Allikad:


Uuri lisaks: Kraftwerki 1975. aasta album „Radio-Aktivität“, Marie Skłodowska-Curie Actions (MSCA), 11. veebruar - rahvusvaheline „Naised ja tüdrukud teaduses“ päev, GEARING-Roles.

3. Millises vastusevariandis on nimetatud ainult Eesti ükssarvikuid?

a) Skeleton Technologies, Scoro, Click & Grow, Kazaa
b) Wise, Zoom, Testlio, Helmes
c) Skype, Pipedrive, Veriff, Glia


 Terminit „ükssarvik“ kasutatakse nende eraomandis olevate iduettevõtete puhul, mille väärtus on vähemalt 1 miljard USA dollarit. Eesti ükssarvikuteks võib pidada selliseid tehnoloogiapõhiseid iduettevõtteid, mille (kaas)asutajaks on Eesti kodanik ja/või mille peakontor asub või on asunud Eestis ja/või mille teadus- ja arendustegevusest toimub või on toimunud oluline osa Eestis. 19.02.2023 seisuga on Eestis kümme ükssarvikut: Skype, Playtech, Wise, Bolt, Pipedrive, Zego, ID.me, Gelato, Veriff ja Glia. Esimesena tõusis ükssarviku staatusesse 2005. aastal Skype ja viimati 2022. aastal Glia.

Allikad:


Uuri lisaks: Aileen Lee, Startup Estonia, sTARTUp Day, Latitude59, Startup Inkubaator, Garage48, Rain Rannu „Ükssarvik“ (2019), Šotimaa rahvusloom, kood/Jõhvi, LIFT99.

4. Kes nendest kirjanikest ennustas enda romaanis „451° Fahrenheiti“ ette juhtmevabade nööpkõrvaklappide kasutamist?

a) Ray Bradbury 
b) Douglas Adams 
c) Margaret Atwood

Ray Bradbury 1953. aastal avaldatud düstoopiline romaan on eelkõige tuntud taolise tulevikuühiskonna kujutamise poolest, kus raamatud on keelatud ja tuletõrjujate ülesanne pole mitte tule kustutamine, vaid raamatute põletamine. 451 °F (233 °C) on temperatuur, mille juures paber süttib ja põleb. Bradbury on kriitiline nii massimeedia kui tehnoloogia laialdase kasutamise suhtes, sest see võimaldab valitseval režiimil inimesi kontrollida. Teose tegelased veedavad oma vaba aja kodus ülisuurte interaktiivsete telerite keskel, mis katavad kolm-neli elutoa seina. Ekraanidelt vaatavad vastu ja räägivad virtuaalsed inimesed ehk „sugulased“. Kõrvus on tegelastel juhtmevabad kõrvaklapid, kust kostub järjepidevalt muusikat ja värskeimaid uudiseid: „Ta on väikesed „Merikarbid“, sõrmkübarasuurused raadioaparaadid, sügavale kõrvadesse toppinud, ning tema ärkveloleva teadvuse kaldaid uhab ja peksab helide elektronookean – muusika ja kõne, muusika ja kõne.“ 

Kui 50ndatel mõjusid romaanis kirjeldatud tehnoloogilised seadmed ulmelisena, siis praeguseks on nii suurte mõõtmetega lameekraan-telerid kui juhtmevabad Bluetooth kõrvaklapid meie igapäevane reaalsus. Romaani eestikeelse tõlke (Loomingu Raamatukogu 1959 Nr. 23/24) autor on Hans Luik. 1966. aastal valmis kirjandusteose põhjal François Truffaut’ lavastatud filmiversioon. Juhtmevabad nööpkõrvaklapid jõudsid aga massidesse 2016. aastal, mil Apple asus tootma AirPods kõrvaklappe.

Allikad:


Uuri lisaks: Fahrenheit 451º raamatutuba, Tallinna Linnateatri lavastus „451° Fahrenheiti“, Nathaniel Baldwin, Onkyo, Jony Ive

5. Millise bändi 1973. a ilmunud albumi kaanel on kujutatud valguse refraktsiooni ja dispersiooni?

a) Led Zeppelin
b) Electric Light Orchestra
c) Pink Floyd

1. märtsil 2023 möödub inglise progeroki bändi Pink Floyd kaheksanda stuudioalbumi „The Dark Side of the Moon“ ilmumisest 50 aastat. Tegemist on märgilise ja mõjuka albumiga muusikaloos, mis kuulub läbi aegade enim müüdud albumite esikümnesse. Kontseptuaalalbumi omanäolise kõlapildi ja uudsete efektide loomisel mängis võtmerolli heliinsener Alan Parsons.

Ikooniline on ka albumi kaanekujundus, millel on kujutatud kolmnurkset klaasprismat, millele langev valge valgus murdub spektrivärvusteks. Seega illustreerib albumiümbriste disainimisele keskendunud rühmituse Hipgnosis (Storm Thorgerson ja Aubrey Powell) ja kunstnik George Hardie loodud visuaal kaht valgusõpetuse ehk optika fenomeni: refraktsiooni (valguskiirte murdumine üleminekul ühest keskkonnast teise) ja dispersiooni (valge valguse lahutumine spektriks).

Kuigi nimetatud füüsikalisi nähtusi on kunstilises vormis võrdlemisi täpselt edasi antud, on siiski tehtud üks viga: üks seitsmest spektrivärvist – punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violett – puudub. Otsi välja selle albumi kaanepilt ja saad teada, milline!

Allikad:


Uuri lisaks: Isaac Newton, Joseph von Fraunhofer, Alex Steinweiss, LightCode Photonics, Tartu Ülikooli muuseumi püsinäitus „Mis on valgus? Professor Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet“, elektroonilise muusika festival The Dark Side of the Moon, „The Flaming Lips and Stardeath and White Dwarfs with Henry Rollins and Peaches Doing The Dark Side of the Moon“ (2009)

6. Mis on pildil?

a) must auk
b) HAL 9000
c) kaader filmist „2001: Kosmoseodüsseia“ („2001: A Space Odyssey“)


Paljude filmikriitikute ja -ajaloolaste poolt läbi aegade üheks parimaks filmiks peetav „2001: kosmoseodüsseia“ põhineb inglise ulmekirjaniku ja futuroloogi Arthur C. Clarke’i 1951. aastal avaldatud lühijutul „The Sentinel“, mille keskseid teemasid asus kirjanik koos Stanley Kubrikuga 1968. aastal linastunud filmi stsenaariumi tarbeks edasi arendama. 

Teose peamine antagonist on tehisintellekt nimega HAL (heuristiliselt programmeeritud algoritmiline arvuti) – kosmoselaeva aju, mis juhib ja kontrollib kõiki protsesse. Muuhulgas suudab HAL ka kõneleda, kõnet tuvastada, huultelt lugeda ja inimesi males võita. Kui superarvuti algatab võitluse inimese ja masina vahel ning lõpuks tapab pea kõik pardameeskonna liikmed, siis otsustab ainus ellujäänud astronaut lõpetada HAL-i eksistentsi ehk ta lülitab arvuti välja. 

Tõetruu tehisintellektist tegelase loomisel mängisid olulist rolli teadlastest konsultandid, kelle seas oli ka legendaarne MIT professor ja tehisintellekti uuringute pioneer Marvin Minsky. Ameerika Filmiinstituudi (AFI) koostatud 100 suurima antikangelase nimekirjas paikneb HAL 13. kohal. Filmiga samal aastal avaldati ka Clarke’i romaan „2001: Kosmoseodüsseia“, millest ilmus eestikeelne tõlge 1999. aastal Lennart Lepajõe sulest.

Allikad:


Uuri lisaks: Deep Blue, NASA, ISS (Rahvusvaheline kosmosejaam), Space X, Katie Bouman, Sündmustehorisondi Teleskoop (EHT), DALL-E, Midjourney, ChatGPT


7. Millise luuletaja luuletust on kasutatud ID-kaardi turvaelemendis?

a) Paul-Eerik Rummo
b) Lydia Koidula
c) Artur Alliksaar


Eesti elektroonilist isikutunnistust ehk ID-kaarti antakse välja alates 2002. aastast. Kõige esimese põlvkonna ID-kaardi ühes turvaelemendis kasutati 12 esimest rida Paul-Eerik Rummo 1964. aastast pärit luuletusest „Me hoiame nõnda ühte“:
Me hoiame nõnda ühte
kui heitunud mesilaspere
me hoiame nõnda ühte
ja läheme läbi mere
ja läheme läbi mere
mis tõuseb me vastu tige
ja läheme läbi mere
ja muud me ei vaja tuge
ja muud me ei vaja tuge
kui üksteise selged õlad
ja muud me ei vaja tuge
kui ühised rõõmsad võlad

Tekstiline turvaelement oli mikrokirjas kantud isikutunnistuse tagaküljele. Kõige esimese ID-kaardi omanikuks sai 28. jaanuaril 2002 toonane president Arnold Rüütel. 7. oktoobril 2002 allkirjastasid Andrus Ansip ja Edgar Savisaar, vastavalt tollased Tartu ja Tallinna linnapea, ID-kaardi abil kõige esimese digiallkirjadega varustatud dokumendi – Tartu ja Tallinna vahelise koostöölepingu infotehnoloogia vallas. ID-kaart põhineb avaliku võtme krüptograafial ning tänu kaardi privaatvõtmele on võimalik saada juurdepääs e-teenustele, anda juriidilist jõudu omavaid digiallkirju ning elektrooniliselt hääletada. Praegu väljastatavatel ID-kaartidel paraku Rummo luuletust enam pole, kuid kaardile on peidetud fakte ja lauseid Eesti ja selle looduse kohta.

Allikad:


Uuri lisaks: Norbert Wiener, Cybernetica, CybExer Technologies, CERT-EE, Edward Lucas, Cyber Battle of Estonia

8. Millise kirjaniku 1818. aastal avaldatud romaani peategelast võib pidada hullu teadlase arhetüübiks?


a) Jules Verne „20 000 ljööd vee all“ („Vingt mille lieues sous les mers“)
b) Herbert George Wells „Nähtamatu mees“ („The Invisible Man“)
c) Mary Wollstonecraft Shelley „Frankenstein ehk Moodne Prometheus“ („Frankenstein; or, The Modern Prometheus“)

Hullu teadlast võib defineerida kui hullumeelset teadlast või leiutajat, kes kas tahtlikult või tahtmatult ohustab enda tegevusega iseennast või teisi ja võimalik, et isegi kogu maailma. H.G. Wells kujutas enda 1897. aastal avaldatud romaanis hullu teadlast nimega Griffin ning aastakümneid varem, 1869. aastal tutvustas Jules Verne kapten Nemo tegelaskuju. 

Kõige esimeseks hulluks teadlaseks võib aga pidada doktor Victor Frankensteini, kes loob tahtmatult ühe teaduseksperimendi käigus koletise. Frankenstein ei ole seega mitte koletise nimi, nagu sageli ekslikult arvatakse, vaid koletise looja nimi. Romaani peetakse enamasti eelkõige gooti stiilist inspireeritud õudusromaaniks, kuid lisaks sellele on teost nimetatud kõige esimeseks teadusulme romaaniks, sest selles esinevad fantastilised elemendid ei tulene mitte maagiast ega imedest, vaid teadusest. Eesti keeles ilmus romaan esimest korda 1984. aastal Boris Kaburi tõlkes Eesti Raamatu raamatusarjas Mirabilia.

Allikad:


Uuri lisaks: Johann Konrad Dippel, Boris Karloff, Aleksandr Beljajev „Professor Dowelli pea“ (1925) & Leonid Menaker „Professor Dowelli testament“ (1984), professor Frink, professor Farnsworth, Rick C-137, Hullu Teadlase kabinet Tartu Ülikooli muuseumis