Rogosi mõisa- külastusmäng Unustatud mõisad 2024

Ainulaadne, sajandite pikkuse ja sündmusterohke ajalooga kastell-tüüpi Rogosi mõis asub Kagu-Eestis Haanja kõrgustikul nelja järve vahelisel alal Eesti ja Läti piiri lähedal. Avatud külastuspäevadel toimub igal täistunnil giidida jalutuskäik mõisas ja mõisapargis, toimuvad kontserdid, mõisa köök pakub häid maitseid. Tule ja avasta pärl Lõuna-Eestis! Kohtumiseni mõisas!

Rogosi kastellmõis kindlustab – rahulik maalähedane elu mõisasüdames kesk kaunist loodust.
Mõisakompleksis asub peosaal/rahvamaja, muuseumitoad, Ruusmäe raamatukogu, Haanja Kooli lasteaiarühm, söögisaal, pisike jõusaal, kolm sauna ja kaugtöötuba. Mõisas pakutakse majutusteenust koos toitlustusega aastaringselt, suvehooajal on avatud mõisakohvik. Soovi korral saab osaleda puutöö- või keraamikakoja tegevustes, teha koos retkejuhiga jalutuskäik piirkonna kaunis looduses.
Rogosi mõisas saab korraldada üritusi (ettevõtete firmapäevi, sünnipäevi, kokkutulekuid, korraldada näitusi, pulmi, laagreid) ja miks mitte tulla lihtsalt puhkama. Omaette väärtust lisab imeline mõisapark ning veekogu mõisa ümber.

Rogosi mõisa lugu

Esimesed kirjalikud andmed Rogosi mõisa kohta pärinevad aastast 1591. Rootsi maarevisionide andmetel kuulus Rogosi mõis 16. sajandil Wernickenide perekonnale. Teistes allikates mainitakse mõisat 1603. aastal, mil ümberkaudsete maade ja mõisa omanikuks sai vürst Stanislaus Rogosinsky Poolast, kelle järgi on mõis ka nime saanud. Arvatavasti asus juba keskajal Rogosi mõisa kohal linnus või kindlustatud mõis, mille asemele hiljem ehitati puidust kaitserajatis.
Keskaegset päritolu lubab oletada mõisa ainulaadne planeering, milleks on sisehoovialal kastellikompleks môôtmetega 60×80 meetrit. Arvatavasti ehitati mõisahoonestik välia kas 16. saiandi lõpul või 17. sajandi algul. Pärast Poola ja Rootsi vahelisi korduvaid laastavaid sõja sündmusi 1625.-1627. aastal revisioni andmetel enamik mõisahooneid purustati ja selle juures asuv kõrtsikoht ning teeristil asuv veski lõhutud.
Rootsi aja alguses 1629. aastal sai mõisa omanikuks von Liebsdorffide pere. Aastal 1744 läks mõis kaasavarana saksa aadliperele von Glasenappidele, kes püstitasid kohe pärast mõisa saamist uue barokse peamaja koos tiibhoonetega.
19. sajandi esimesel poolel ehitati uus kahekorruseline varaklassitsistlikus stilis härrastemaja. Peahoone jäi kastelli läänetiivaks. Siseõue pääses tol ajal läbi raudvärava, mis ööseks suleti. Sajandi viimasel veerandil ehitati ka väravatorn.

Kui soovid kehakinnitust või vajad öömaja, vaata Tartu 2024 külalislahkuse võrgustiku liikmete pakkumisi: https://tartu2024.ee/soovitused-rouge