Kuidas loob kultuuri globaliseerumine võimaluse tulevikus ellu jääda ja samas tõsta esile kohalikku eripära? Maailmas on tuhandeid loovisikuid, kes tahavad elada ja töötada mujal. On mitmeid põhjuseid, miks nad seda täna 21. sajandil teha ei saa. Jätkuvalt on keset Euroopat Venemaa sõda Ukrainas. Kultuur peaks ideaalis olema mänguväli, kus kõik on võrdsed ja vabad. Kas me oleme jäänud Euroopas oma ideaalidega üksi? Kuhu maailm liigub?
Neljas rahvusvaheline kultuurikompass keskendub loovisikute Ellujäämise Kunstidele. Euroopa tipptegijad tulevad Tartusse ja otsivad vastuseid kultuuri mobiilsuse peamistele väljakutsetele. Kultuuri tegijaile ja korraldajaile on mobiilsus ametialaselt ülioluline. Sellel on omad laiemad mõjud, millega tuleb kultuurirahval ja kultuuripoliitika kujundajail arvestada. Kultuurikompassil kaardistame mobiilsuse seisu kultuurisektoris ja võtame fookusesse selle erinevad tahud.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 ja MTÜ Eesti Loomeresidentuurid kutsuvad Kultuurikompassi foorumile "Kas kultuur tunneb piire?". Ootame 18. ja 19. mail Tartusse kultuurisektori edendajaid, poliitikakujundajaid, loovisikuid, loomeresidentuuride korraldajaid, kultuuripealinna võrgustiku liikmeid ja teisi huvilisi New Yorkist Peipsiääreni.
18. mai
I: Sissejuhatus
Saame lühidalt teada Euroopa loomeresidentuuride ajaloost, tänapäevast ja tulevikuväljavaadetest. Kuuleme konkreetseid loomeresidentuuride näited praktikutelt Euroopa kultuuripealinnadest.Irmeli Kokko on rahvusvahelise kogemusega Soome kuraator, koolitaja ja residentuuriekspert, kes on töötanud HIAP, FRAME ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu residentuuritoetusprogrammide algataja, juhi ja kuraatorina. Aastatel 2006–2018 oli ta Helsingi Kunstiülikooli kaunite kunstide akadeemia õppejõud ning vastutas sealsete residentuuriprogrammide eest. Kokko koos Taru Elfvingu ja Pascal Gieleniga kirjutas ja toimetas ka artiklikogumiku Contemporary Artist Residencies – Reclaiming Time and Space (2019, Valiz). Tema murranguline lõputöö (2008) käsitles residentuuride rolli kaasaegse kunsti tootmises.
Mary-Ann Talvistu on teinud koostööd erinevate kunsti-, kultuuri- ja haridusorganisatsioonidega, et arendada kriitilisi ning loovaid lähenemisi kunstiga kohtumiseks ja suhestumiseks. Koos Maarin Ektermanniga juhib ta projekti "Kuko kuubis – kunstnikud kollektsioonides, kollektiivides, kogukondades", mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Lõuna-Eesti programmi.
II: Mobiilsus kui loovuse käivitaja
Uurime, millist väärtust loob loovisikute ja kultuuritöötajate ränne kultuurimaastikul. Arutame, millised on mobiilsuse vormid, võimalused ja väljakutsed tänapäeval. Kuidas soodustada ideedevahetust, et kultuur viiks uute teadmiste ja kogemusteni, looks uusi töökohti ning tugevdaks riikidevahelisi kultuurisuhteid?Dr Terje Toomistu on antropoloog, dokumentaalfilmitegija, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna teadur ja Postimehe fondi Noor-Eesti grandi poolt rahastatud projekti "Noored eestlased välismaal" juht.
Toomistu senised suurimad projektid on seotud Indoneesia soo- ja seksuaalsuse antropoloogiaga ning hilis-nõukogudeaegse noortekultuuriga. Tema käimasolev interdistsiplinaarne uurimus keskendub Eesti Y-põlvkonna rändemustritele. Ta on kureerinud näituseid U.K.-s, Saksamaal, Kanadas ja Rootsis.
Tema töö dokumentaalfilmitegijana ("Põlvkond piiri taga" (2022), "Amazonase veenid" (2021), "Nõukogude hipid" (2017), "Wariazone" (2011)) on pälvinud märkimisväärset rahvusvahelist meediatähelepanu, sealhulgas ajalehtedelt The Guardian ja The Economist.
Bojana Panevska on teadlane ja kirjanik. Tal on bakalaureusekraad audio- ja visuaalkunsti erialal Gerrit Rietveldi akadeemiast ning kaunite kunstide magistrikraad Sandbergi instituudist, mis mõlemad asuvad Amsterdamis. Tema uurimistöid on avaldatud nii Euroopa kui ka USA väljaannetes. Lisaks on tal rohkem kui 15-aastane rahvusvahelise töökogemus kultuurisektoris, mille vältel ta on keskendunud kunstnike väljendusvabadusele ja positsiooni tugevdamisele ühiskonnas. Ta töötab ka rahvusvahelise koostöö ja kunstnike residentuuride nõustajana ettevõttes TransArtists | DutchCulture.
Bojana on kultuurilise mobiilsuse teabevõrgustiku On-the-move juhatuse liige, millel on üle 50 liikme enam kui 20 riigist. Ta kuulub Bostonis asuva mittetulundusühingu TransCultural Exchange nõuandekogusse, mille eesmärk on edendada maailma kultuuride paremat mõistmist kvaliteetsete kunstiprojektide, kultuurivahetuse ja haridusprogrammide kaudu.
III: Võrgustike jõud. Võrgustikud kui suunanäitajad globaalsetes turbulentsides
Tormilistel aegadel on vaja teenäitajaid, kes hoiavad kultuurivaldkonda kindlal kursil. Loovisikute ja kultuuritöötajate mobiilsuse vaates on võrgustikel suur mõju muutuste eestvedamisel, aga ka muutustega toimetulekul. Milline on Euroopa koostöö ja rahvaste ning loomeisikute omavaheline läbikäimine praegused pingelisel ajal? Räägime loovisikute mobiilsust toetavatest tugisüsteemidest ning jagame edulugusid.Marie Le Sourd on alates 2012. aastast globaalse mobiilsusvõrgustiku On the Move peasekretär. Enne seda töötas ta aastatel 1999-2006 Singapuris Aasia-Euroopa Fondi kultuuriosakonna heaks ja juhtis aastatel 2006–2011 Yogyakartas, Indoneesias Prantsuse kultuurikeskust.
IV: Kultuurikompassi vestlused
Loomeresidentuurid erinevad olemuse, eesmärkide, valdkonna, sihtgrupi ja veel rea teistegi tunnuste poolest, kuid nende ühiseks nimetajaks võib pidada seda, et need aitavad kaasa loovisikute mobiilsusele, võimaldades neil tegeleda oma tööga tavapärasest teistsuguses keskkonnas või ka virtuaalruumis.Residentuurimaailma mitmekesisust avame kolmes vestlusringis:
- 1: Loovisikute võimalused rahvusvahelistes võrgustikes.
- 2: Loomeresidentuurid kui valdkondadeüleste ühenduste loojad.
- 3: Ei ole teist sellist kohta nagu siin. Residentuurid kui katalüsaatorid.
Marie Fol on nõustaja, kultuurikorraldaja ja teadlane. Marie on rahvusvahelise võrgustiku On the Move president ning ülemaailmse kunstiresidentuuride võrgustiku Res Artis direktor. Ta juhib Keychange'i, ülemaailmset soolise võrdõiguslikkuse liikumist muusikatööstuses. Selles rollis koordineerib Marie tegevust Euroopas ja Kanadas ning arendab uusi partnerlussuhteid ülemaailmsel tasandil.
Johanna Rannula on elanud ja õppinud Maastrichtis, Peterburis, Tokios ja mujal ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias urbanistika magistratuuri. Ta töötas näituste ja ürituste juhina Tallinna Linnamuuseumis ja viimased poolteist aastat on juhtinud Narva kunstiresidentuuri, kus tema fookuses on kogukondlikus ja kaasamine.
Näiteks tõmbas ta käima Narva Veneetsia Saatkonna ja residentuuri maja ajaloo uurimise projekti ning ka kinoprogrammi. Tema kunstnikupraktika lähtub antropoloogilisest vaatest ja kasutab dokumentaalfotograafiat.
Narva kunstiresidentuur (NART) on 2015. aastal loodud kultuuriplatvorm, kus korraldatakse residentuure, näituseid, loenguid ja hariduslikke töötubasid. NART asub Eesti-Vene piiril Narvas ajaloolises Kreenholmi asumis.
19. mai
Foorumi teine päev pakub võimalust lähemalt kohtuda loomeinimeste, loomeresidentuuride ja Euroopa kultuuripealinnade võrgustiku liikmetega. Keskendume kogemuste vahetamisele rahvusvahelise koostöö alal, kuidas loovisikuna orienteeruda pakutavate võimaluste paljususes, kuidas reisida ja töötada jätkusuutlikumalt.Päeva jooksul leiavad aset töötoad, arutelud ja ekskursioonid residentuuridesse, jagatakse parimaid praktikad ning rahvusvahelisi edulugusid
Kultuurikompassi programm koostasid Tartu 2024 ja Loomeresidentuuride MTÜ. Kultuurikompassi foorum on korraldatud Tartu 2024, OÜ Acento ja Tartu linnavalitsuse koostatud keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhendi järgi.
Projekti lühikirjeldus: 4. Rahvusvaheline Kultuurikompass loob Lõuna-Eestis rahvusvahelisel tasmel kogemuste vahetamise võimaluse loovisikute, kultuurikorralajate, otsustajate vahel, et arutada mobiilsuse ning loomeresidentuuride tähendust. Sündmus toimub 18.-19. mail ja koosneb foorumiprogrammist, ekskursioonidest Loomemajadesse, meeleolukas kõrvalprogrammist ja lisategevustest. Rahvusvaheline Kultuurikompass toimub Tartus ja on inglise keeles.
Projekti eesmärk:
- Rahvusvaheline Kultuurikompassi foorum toob Lõuna-Eestisse 280 rahvusvahelisest kultuurikoostööst huvitatud spetsialisti, kellest vähemalt 50 on välismaalt.
- Rahvusvaheline Kultuurikompass loob Lõuna-Eestis rahvusvahelisel tasemel kogemuste vahetamise võimaluse loovisikute, kultuurikorraldajate, otsustajate vahel ning tutvustab seeläbi piirkonda reisi, sündmuse (sh. rahvusvaheliste konverentside) või loomise sihtkohana.
- Rahvusvahelise Kultuurikompassi programm on mitmekülgne ning annab võimaluse luua tähenduslikke tuleviku koostöökohti loomemajade, muuseumide ning suurte kultuurisündmuste loojate vahel üle Euroopa.