Rahvusvahelised partnerid ja võrgustikud (Erni Kask)
Leppisime Tartu linna kultuuristrateegias aastani 2030 ühiselt kokku, et meie kultuurielu iseloomustab tulevikus rahvusvahelise kõlapinnaga sündmuste ja protsesside rohkus. 2020. aastal läbi viidud Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajate küsitluse järgi olid vaid alla poole vastanud kultuurikorraldajatest viimase kolme aasta jooksul mõnes rahvusvahelises projektis kaasa löönud. Osalt just sellest tõdemusest lähtuvalt kandideeris Tartu koos Lõuna-Eestiga 2019. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Meie kultuuriväli on küll väga pikkade traditsioonidega ja Eesti tasemel väga tugev, aga paljudel on tunne, et soovime enamat ja oleme selleks ka võimelised. Eriti Tartu 2024 valguses.
Minu hea sõber, Berliinis elav Soome lavastaja Mikko Roiha on öelnud: „Kui sul on olemas arusaam, miks, ja sa soovid teha rahvusvahelist kultuuriprojekti, siis tuleb seda lihtsalt tegema hakata. Kõige tähtsam on soov ise.“ Aga kuidas seda soovi ellu viia? Olulisem kui rahvusvaheline rahastusmeede, mis tõotab projektile rohket toetust, on leida head partnerid, kes jagavad sinuga samu eesmärke ja kunstilist kreedot. Kindlasti läheb veel vaja julgust mugavustsoonist välja astuda, sest tõeliselt häid ja motiveeritud partnereid ei pruugi esimese otsimise peale leida ja välispartneritega suhtlemine võib olla kodusest kultuurikorraldusest väga erinev kogemus.
Kuidas üldse välispartnereid leida? Siin tulevadki kultuurikorraldajale appi juba olemasolevad võrgustikud. Kui endal võrgustik puudub, tuleks alustada aktiivsest otsimisest nt sotsiaalmeedias ning kaardistada ära oma valdkonna sümpaatsed festivalid ja konverentsid, kus toimuvad ka võrgustike kohtumised ja showcase’id. Sellistele sündmustele tuleks võimalusel kohale minna, tehes seda avatud meele ja põhjaliku kodutööga. Niisuguseks suunatud reisimiseks annavad tuge nii Tartu linna kultuuritoetuste mobiilsusmeede kui ka näiteks Norden, kui huviks on koostöö Põhjamaadega. Eksootilisemate partnerite leidmiseks julgen soovitada Jaapani ja Euroopa kultuurikoostööga tegelevat ühendust EU-Japan Fest, mille meetmed on Tartule ja Lõuna-Eestile avanenud ennekõike tänu sellele, et oleme tulevane Euroopa kultuuripealinn.
Mitmed rahvusvahelised eksperdid on kinnitanud, et ka COVID-19st tekkinud piirangutel on omad plussid. Esiteks, kõik üle maailma on samas olukorras. Rahvusvahelisest koostööst huvitatud loojad ja korraldajad on eriti motiveeritud. Tulevasi partnereid on võimalik meili teel kergemini tabada ja Zoomi või Teamsi kaudu oma ideed lihtsamalt tutvustada. Teiseks, kõigil on rohkem aega unistamiseks, planeerimiseks, uute koostööpartnerite tundma õppimiseks ning projektide loomiseks.
Eestis tegutseb püsivalt viis välisriikide kultuuriinstituuti: Soome, Prantsuse ja Ungari Instituudid, Saksamaad esindav Goethe Instituut ja Suurbritanniat esindav Briti Nõukogu. Lisaks veel siinsete välissaatkondade kultuurinõunikud ja -spetsialistid, kes kõik on minu kogemuse põhjal äärmiselt vastutulelikud partnerid nii infovahendajate kui ka nõuandjatena. Nende soov ja ülesanne on oma riiki ja selle loojaid Eestis tutvustada. Väga heaks info vahendajaks kontaktide leidmisel on ka Eesti Instituudi keskkontor.
Tartu ja Lõuna-Eesti ei oleks ilma rahvusvahelise nõu ja abita Euroopa kultuuripealinna tiitlit võitnud. Kandideerimise ajal oli meil tavaks öelda, et teadmised kultuuripealinna võimalustest ja haardest kasvavad mitte päevade, vaid tundidega. Kohtusime kandideerides ja suhtleme jätkuvalt kolleegidega Euroopast, kellel on tiitliaasta seljataga või kes teevad selleks ettevalmistusi. Kõik nad on huvitatud koostööst, sest see ongi Euroopa kultuuripealinna mõte. Lisaks on oluline mainida, et kui küsida, siis sind aidatakse. Rumalaid küsimusi ei ole olemas, sest iga küsimus on kantud soovist kas rohkem teada saada või õppida.
Rahvusvahelise koostöö võimalused Euroopa kultuuripealinna kontekstis ja ka laiemalt võtab suurepäraselt kokku Katarzyna Mlynczak-Sachs 2016. aasta Euroopa kultuuripealinnast Wroclawist Poolas, kelle jutust tooksin ühe olulise mõttena välja praktilise tähelepaneku, et ilma rahvusvaheliste partneriteta on oma projektile rahvusvahelise rahalise toetuse saamine sisuliselt võimatu.
Soovitused ja lingid:
- Rahvusvaheline koostöö on eriti oluline enda ja oma organisatsiooni oskuste kasvatamiseks.
- Rahvusvaheline koostöö on inspireeriv uute ideede loomiseks tulevikku silmas pidades.
- Kasutage ära oma kodulinna või kogukonna tausta ja lugu, et leida ühist väärtusruumi partnerite leidmiseks (nt Tartu kui ülikoolilinn, Lõuna-Eesti kui Euroopa piiriala, Eesti kui muusikariik jne).
- Mõelge välja, millest (ja millistest partneritest) te ise huvitatud olete. Kui koostöö kestab mitu aastat, siis on oluline, et partnerite ootused oleksid selged ja arusaadavad.
- Koostöö rahvusvaheliste partneritega peab olema võrdne ja rikastav kõikidele osapooltele, nii panustavad partnerid projekti ka rohkem.
- Olge teadlikud ka oma partnerite päritoluriikide ajaloolisest ja poliitilisest (ka kultuurilisest, kui partner on nt väljastpoolt Euroopat) kontekstist, COVID-19 tingimustes ka tervishoiu olukorrast ja reisimisvõimalustest. Seda oleks mõistlik arvestada juba koostööpartnereid valides.
- Rahvusvaheline koostööprojekt nõuab palju rohkem aega kui kohaliku tasandi projekt, olge paindlikud.
- Kasutage ära olukorda, kus Eestis tegutsev kultuuridiplomaatia võrgustik (instituudid, saatkonnad, kultuuriühendused) on teadlikud, et Tartust koos Lõuna-Eestiga saab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Sellel võrgustikul on olemas kontaktid kunstnike ja organisatsioonidega n-ö emariikides. Neilt saab küsida, kes on usaldusväärsed partnerid nende kodumaal.
- EUNIC-i (EU National Institutes for Culture) Eesti võrgustik koondab Eestis tegutsevaid välisriikide kultuuriinstituute ja välissaatkondade kultuurispetsialiste. Võrgustiku tööd koordineerib Eesti Instituut Tallinnas. (Tartu 2024 poolt julgustame ühendust võtma Eesti Instituudi juhi Katrin Maiste või välissuhete koordineerija Karin Pastakuga).
- Loova Euroopa Kultuuri Eesti esindusel on lisaks rahastusmeetmetele ka väga hea võrgustik teiste riikide Loova Euroopa võrgustikega (Tartu 2024 poolt julgeme soovitada hea kontaktina Tiiu Allikmäed ja Kristiina Urbi).
- IETM (International Network for Contemporary Performing Arts) on 500 liikmega rahvusvaheline etenduskunstide võrgustik. NB! Selle liikmete hulgas pole veel mitte ühtegi Eestist pärit organisatsiooni. Võib-olla oled sina esimene?
- UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluvad tänase sisuga Tartu kui kirjanduslinn ja Viljandi kui käsitöölinn (Tartu 2024 poolt julgeme soovitada hea kontaktina Margit Siimu).
- Võrgustikega tutvumine võtab aega, aga on kindlasti silmaringi avardav ja aitab kaasa partnerite otsimisele ja õigete valikute tegemisele.
- ECoC Family on tiitlit kandnud või tiitliaastaks valmistuvate Euroopa kultuuripealinnade võrgustik, mille täieõiguslik liige on ka Tartu 2024. Paljude kultuuripealinnade korraldusmeeskonnad jätkavad pärast tiitliaasta lõppu jätkutegevusi. Endistest Euroopa kultuuripealinnadest on Tartu 2024 meeskonnal väga hea kontakt nt Aarhus 2017 (Taani), Leeuwarden-Friesland 2018 (Holland), aga ka Umeå 2014 (Rootsi) ja Wroclaw 2016 (Poola) tiimi liikmetega. Samuti ei tohi unustada, et endised kultuuripealinnad Turku 2011 (Soome) ja Riga 2014 (Läti) on Tartu sõpruslinnad ja Tartu 2024 suhtleb nende kunagiste tiimiliikmete, tänaste Euroopa kultuurivaldkonna tippudega tihedalt. Lisaks valmistuvad kohe-kohe saama kultuuripealinnaks kaks Tartu sõpruslinna: Kaunas 2022 (Leedu) ja Veszprem-Balaton 2023 (Ungari). Kui teil on nendest linnadest või riikidest soovi koostööpartnereid leida, andke sellest julgelt Tartu 2024 programmitiimile märku.
- Ka suured ja kogenumad organisatsioonid Tartus ja Eestis saavad jagada oma kogemusi rahvusvahelisest koostööst (ERM, AHHAA, Pallas, Tartu Loodusmaja).
- Liituge endale huvipakkuvate võrgustike ja organisatsioonide uudiskirjadega ja osalege veebikonverentsidel, millest paljud pakuvad võimalust ka võrgustumiseks. On täiesti okei pöörduda veebikonverentsi chat’is teid huvitava partneri poole ja leppida ühisosa leidmiseks kokku Zoomi kõne. Ei maksa lasta ennast heidutada, kui tuleb tagasilöök, sest erinevatel kunstnikel ja organisatsioonidel on erinevad huvid. Järjekindlus viib sihile.
Häid tähelepanekuid ja inspiratsiooni leiate kindlasti ka järgmistest videoettekannetest
Katarzyna Mlynczak-Sachs - Kuidas luua sisulist koostööd (Wrocław 2016 näitel)Esitluse slaidid
Dorian Celcer - Kultuuri arendamine läbi rahvusvahelise koostöö (Rijeka 2020 näitel)
Dominika Kluszczyk - Kogukonna laiendamine läbi partnerluse (WRO Art Center 2016 näitel)
Silja Lehtpuu - Rahvusvaheline koostöö. Projektijuhi praktiline kogemus.
Esitluse slaidid
Kaie Tanner - Rahvusvahelise suurprojekti korraldamine
Vaata ka Kultuurikompassi foorumil “Kuidas rahvusvahelise koostöö abil suuremaks kasvada?” filmitud ettekandeid:
Jorma Sarv (Creativity Lab)
Priit Raud (Kanuti Gildi Saal, Baltoscandal)
Mart Normet (EXPO 2020 Eesti paviljon, Let's Do It Foundation)
Tarmo Noormaa (Viljandi pärimusmuusika festival)
Markus Toompere (Tartu Kunstnike Liit)
