Mõjud, mõõdikud, tegevuseesmärgid (Annika Jalak)

Tere, minu nimi on Annika Jalak ja ma räägin teile mõjudest, mõõdikutest ja tegevuseesmärkidest.

Tõenäoliselt tekib kohe küsimus, miks on need üldse teemad, mille peale peaks üks kultuurikorraldaja mõtlema. Sündmusi saab ju teha ka mõjude ja mõõtmisteta.

Põhjus, miks selle peale tasub mõelda, on lihtne – mõjud on alati olemas. Võiks ju vastu küsida, milleks üldse kultuur, kui sellega mõju ei avalda?

Mõjud, mõõdikud ja tegevuseesmärgid on omavahel tihedalt põimunud ning nende terviklik käsitlemine võimaldab saavutada tulemusi, mitte tagajärgi.

Tekib dilemma, millest peaks siis alustama – mõjudest või tegevuseesmärkidest? Minu vastus on, et pole vahet – võid alustada soovitud mõjudest ja liikuda tegevuseesmärkide suunas või alustada tegevuseesmärkidest ja vaadata, mis mõjusid need kaasa võivad tuua. Oluline on nende koos mõtestamine, vastastikuse seose nägemine ning sobilike mõõdikute leidmine.

Eesmärgistatud tegevuse kaudu tekitatakse muutus ning valitud mõõdikud näitavad, kas toimunud muutus – jälg – oli oodatud suuruses, saamaks öelda, et mõju on käes.

Mis on mis?

Tegevuseesmärk. Hästi sõnastatud tegevuseesmärgid aitavad aru saada, mida, kui palju, mis ajaks ja mis kujul või hulgas ära tehakse. See omakorda annab aluse konkreetsema tegevuskava kokku panemiseks.

Näiteks kui tegevuseesmärk on kunstilise elamuse pakkumine, ei anna see teadmist selle kohta, mida täpselt tehakse. Samas kui ütleme, et tegevuseesmärk on korraldada 20 taiesega pop-up näitus, mis jõuab ühe kuu jooksul nelja Lõuna-Eesti linna, siis on oluliselt selgem, mis on meie eesmärk. Sealt edasi saab asuda kokku panema tegevuskava.

Mõju. Minu jaoks on mõju jälg see, mis jääb maha siis, kui sündmus on lõppenud. Võib ka öelda, et mõju puhul on tegemist suure eesmärgiga.

Olles teadlik, millist mõju soovid oma sündmusega saavutada ja millist jälge maha jätta, saad tegevuste planeerimisel sellega arvestada. Ja teistpidi vaadatuna – teades, mis tegevusi plaanid läbi viia, tasub mõelda selle peale, mis mõjusid need kaasa tuua võivad.

Näiteks Maailmakoristuspäeva läbiviimisega avaldatakse mõju reaalselt prügi eemaldamisega loodusest ja tõstetakse teadlikkust jäätmekäitluse vajalikkusest.

Mõju sõnastamisel on mitmeid võimalusi. See võib olla konkreetne ja sisaldada mõõdetavaid elemente. Näiteks: sündmuse tulemusena kasvab seal osalenud kultuurikorraldajate keskmine võrgustumisoskuste enesehinnang 1,2 punkti.

Kuid mõju sõnastus võib olla ka üldsõnalisem ja pigem muutunud olukorra kirjeldus. Näiteks: sündmusel osalenud kultuurikorraldajad hakkavad tegelema oma võrgustiku ehitamise ja arendamisega.

Sõltumata valitud sõnastusviisist, peaks olema arusaadav, mis on see muutus – jälg –, mis sündmuse korraldamisega esile kutsutakse. See võib olla heaks argumendiks rahastuse leidmisel!

Mõõdik. Aitab mõõta tulemuslikkust, mõjude kontekstis sündmuse jäetud jälge. Väga lihtsalt öeldes – mõõdikute kasutamine annab sulle aimu selle kohta, kuidas sul läks, võrreldes sellega, mis sul plaanis oli.

Kui mõju sõnastuses on olemas arvuline osa, on sellega ühtlasi juba märgitud ka mõõdik ning selle eesmärkväärtus. Eelnevalt toodud näite puhul on mõõdikuks kultuurikorraldajate enesehinnang võrgustumisoskustele ja eesmärgiks vastava näitaja kasv vähemalt 1,2 punkti võrreldes varasemaga.

Kui mõju on üldsõnalisem ja sellel pole arvulist eesmärki nagu näites „Sündmusel osalenud kultuurikorraldajad hakkavad tegelema oma võrgustiku ehitamise ja arendamisega“, siis on oluline läbi mõelda, kuidas seda mõõta – milliseid tegevusi ning kui palju peaksid kõnealused kultuurikorraldajad tegema, et võiks üheselt öelda – soovitud mõju on käes. Toodud näite puhul sobiks mõõdikuks „osalemine võrgustussündmustel“ ja selle eesmärkväärtuseks „minimaalselt kolm korda aastas“.

Kui oleme teadlikud sellest, millist jälge soovime tekitada, ning saame aru, millised on meie tegevuseesmärgid ja sellest tulenev tegevuskava, on palju suurem tõenäosus, et saavutame just selle, mida tahtsime – saame tulemuse, mitte tagajärjed.

Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 mõjude ja mõõdikutega saad tutvuda SA Tartu 2024 koduleheküljel.

Lisalugemist:

Internet on täis erinevaid soovitusi, kuidas eesmärgistada. Kasulik on teada mõnda eesmärgistamise sõnastamise „valemit“ (akronüümi), mis aitavad otsida.

Minu hinnangul on tegevuseesmärkide sõnastamisel hea mudel SMART (konkreetsuse tõttu).

Mõjude või suurte eesmärkide puhul saab samuti kasutada SMART-mudelit (tulevad hästi konkreetsed) või näiteks ka PURE (on hästi välja toodud (ka visuaalselt), kuidas PURE ja SMART üksteist kenasti täiendavad).

Eesmärgistamise teemal saab kasutada veel akronüüme CLEAR. Soovitan meeles pidada, et selle kõige juures säiliks KISS (keep it short and simple).

Seega kokku PURE SMART KISS.

Üks abistavamaid materjale, mis ma ise olen leidnud, on järgmine. Sealt leiate praktilised näited, kuidas publikut uurida (ühtlasi selgitatakse: milleks on seda vaja teha). NB! See materjal on minu hinnangul nii hea, et võiks olla iga kultuurikorraldaja lauanurgal, teemadest on kajastatud ka töötamine vabatahtlikega (vt sisukord).

Mõõdikute puhul soovitan kasutada otsingusõnaks KPI (key performance indicator).

KPI-d on ärimaailma nähtus, kuid kuna toome kultuurikorraldusse eesmärgistamise ja mõõdikute teemad, tasub ka seda laenata.

Otsides internetist vasteid märksõnadele KPI ja event management, leiate tulemusi väga palju.

Tutvu ka:

Tartu 2024 plaanitavad pikaajalised mõjud, seire- ja hindamiskava

Lisasoovitused

Andmete kogumine, nende analüüsimine ja saadud tulemuste analüüsimine oli üheks teemaks ka kultuurikompassi foorumil „Kuidas tunda oma publikut“, mille raames valdkonna tipud Eestist rääkisid publiku-uuringute läbiviimise kasulikkusest.

Rasmus Kask (Eesti Vabaõhumuuseum) „Rakendusliku külastajauuringu analüüs“ / algus 6.45
Eva Saar (Jazzkaar) „Jazzkaar – vajadus loob uuringud“ / algus 25.10
Maarja Mänd (Tartu Uus Teater) „Teatripublik kui materjal“ / algus 48.01
Sven Luka (Imagine/TBWA) „Intuitsioon kui turundustööriist“ / algus 1.20.01