Keskkonnahoidlik kultuurikorraldus (Triin Pikk)
Tere! Mina olen Triin Pikk ja räägin keskkonnahoidlikust kultuurikorraldusest
Värskelt avaldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma IPCC uue hindamisraporti kohaselt on 1,5kraadine kliimakuumenemine nüüdseks vältimatu. Praeguste tegevuste jätkudes kuumeneb meie planeet sajandi lõpuks kuni 6 kraadi. Ka Eesti ei jää puutumata. Meie aasta keskmine temperatuur on Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel märgatavalt tõusnud ja kuumalained või lumevabad talved reaalsus.
Alati on lihtne osutada, et olukorra lahendamiseks astugu samme riigid, valitsused, korporatsioonid ja kõikvõimalikud võrgustikud. Aga kas selline suhtumine pole lihtsalt iseendalt ja oma tegevuselt vastutuse minema lükkamine? Kliimamuutused on piiride- ja valdkondadeülesed. Iga valdkonna panus ja nendevaheline koostöö on oluline, et leida lahendused ja leevendused juba olemasolevatele või eesseisvatele ülesannetele. Me kõik saame olla osaks suuremast muutusest, mida kogu maailm vajab, olgu see siis eraisiku, ettevõtja, kultuurikorraldaja või kogukonna liikmena.
Iga indiviid saab astuda väiksemaid või suuremaid samme, et elada keskkonnahoidlikumalt – tarbida vaid vajalikku, hoida kokku ressursse, seista hea elurikkuse ja looduskeskkonna eest ning jagada häid praktikaid ka oma sõprade, pere või naabriga.
Säästva arengu kontseptsioon on üle 30 aasta vana ja sellest ajast alates on maailmas loodud mitmeid rahvusvahelisi keskkonnaalaseid leppeid, mis peaksid suuremal või vähemal määral suunama ka riiklikku ja kohalikku poliitikat.
Ka Eesti on seadnud mitmeid keskkonnaalaseid eesmärke – „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ laiem eesmärk on informeerida Eesti inimesi, ettevõtteid ja koostööpartnereid, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokkulepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid.
Riiklike eesmärkide kõrval saame üha rohkem rääkida ka munitsipaalsetest kokkulepetest. 2021. aastal valminud Tartu energia- ja kliimakavas on Tartu seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2030 linna süsinikuheidet 2010. aastaga võrreldes 40% ja saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050.
Kuid mida saab teha kultuurikorraldaja? Kunstid ja kultuur mängivad olulist rolli meie eludes. Nende võimuses on inspireerida, muuta meelt ja mõttemaailma ning pakkuda välja uusi viise ja stsenaariumeid tuleviku elukorralduseks.
On selge, et kultuurikorraldusel on omad võimalused ja piirangud kõigi eelnimetatud lepete, eesmärkide ja suundumuste elluviimisel. Mitu on parem kui üks. Meil on hea meel, et oleme jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, et kultuuripealinna programmi kuuluvad sündmused nii Tartus kui ka Lõuna-Eesti 19 omavalitsuses korraldatakse keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest lähtuvalt.
2021. aasta kevadel valmis Tartu 2024 keskkonnategevuste strateegiline raamistik ja sellega koos keskkonnasõbralike kultuurisündmuste juhend. Strateegilise raamistiku eesmärgiks on Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 keskkonnaalaste tegevuste seadmine laiemasse maailma ja Euroopa konteksti ning olulisemate suundade väljaselgitamine.
Tartu 2024-l koos Lõuna-Eesti regiooniga on konkreetne eesmärk:
Aastaks 2025 on oluliselt vähenenud Lõuna-Eestis toimuvate sündmuste keskkonnamõju, olemas on vajalik inventaripark keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks, normiks on saanud kohaliku ja keskkonnasõbraliku toidu pakkumine, jäätmete liigiti kogumine ja nende tekke vähendamine ning keskkonnasõbralike energia- ja transpordilahenduste kasutamine.
Vaid kõik koos, kõigi panusega saame nimetatud eesmärgid saavutada!
Millised on esimesed sammud?
Oma sündmusi aitab keskkonnahoidlikult planeerida ja korraldada keskkonnasõbralike sündmuste juhend, konkreetsed soovitused ja kontrollnimekirjad. Juhend on koostatud põhimõttel, et iga kultuurikorraldaja saab alustada minimaalsetest sammudest ja liikuda järjest keskkonnasõbralikuma sündmuse suunas. Juhendi ja teiste väga heade ning kasulike materjalidega saad tutvuda juba selle video all.
Sündmuse planeerimise käigus saad langetada otsuseid, mis mõjutavad märgatavalt sündmuse mõju keskkonnale. Alustades sellest, kas kasutada korduskasutatavaid kaunistusi ja sööginõusid, sorteerid jäätmeid liigiti, pakud pudelivee asemel tasuta joogivett, eelistad kohalikku ja mahedat toitu, kutsud publikut üles tulema sündmusele jala, ratta või ühistranspordiga ning otsustad, millist energiat kasutad ning milline on sündmuse mõju keskkonnale ja kogukonnale.
Lisaks sellele, et keskkonnahoidlikud sündmused hoiavad loodust, on puhtamad ning kogukonna ja külastajate suhtes tähelepanelikumad ja kaasavamad, on need ka oluliselt nauditavamad. Nii jääb rohkem aega keskenduda sellele, milleks kokku tuldi.
Aitäh, et hoolid!
Soovitused
Keskkonnasõbralike sündmuste korraldamise juhend (allalaadimislink)Tartu 2024 keskkonnastrateegia
Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku kultuurisündmust – õppevideo
(Tootjad Andres Maimik ja Rain Tolk)
Vaata ka Kultuurikompassi foorumil “Kuidas korraldada kultuuri keskkonnateadlikult?“
filmitud ettekandeid:
Paap Uspenski ja Kadi Aguraijuja (I Land Sound)
Robert Kähr (Topsiringlus Tartu baarides)
Laura Maria Kull (Tartu Tudengipäevad)
Kristjan Vanaselja (Intsikurmu)