EUROOPA KULTUURIPEALINN ON ÜKS EUROOPA TÄHTSAMAID KULTUURIPROJEKTE

Alates 1985. aastast on Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud paljud olulised Euroopa linnad.

Igal aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kaks linna Euroopa eri riikidest.

Euroopa kultuuripealinnade konkursi sihiks on innustada Euroopa linnu ja piirkondi kultuurist kantud arengule. Tähelepanu all on kultuur kõige laiemas mõttes, nii professionaalsel kui kogukondlikul tasandil.

Euroopa kultuuripealinna eesmärkideks on:

suurendada linnade kultuurielu haaret, mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd;

muuta kultuur kättesaadavamaks ja edendada selles osalemist;

toetada kultuuriloojaid ja julgustada ühist tegevust eri valdkondade vahel;

parandada kultuuri abil linnade rahvusvahelist nähtavust.

Euroopa kultuuripealinna tiitli taotlemiseks peavad linnad koostama põhjaliku taotluse ehk kandidatuuriraamatu. Ligi 100-leheküljeline (eelvoorus 60-leheküljeline) taotlus koosneb omanäolisest ja mõjuvast kunstilisest kontseptsioonist ning ideedest, kuidas seda sündmuste ja projektide kaudu ellu viia.

Lisaks tuleb esitleda võimaliku kultuuripealinna juhtimis- ja turundusstrateegiaid ning tõendada majanduslikku ja korralduslikku suutlikkust.

Kultuuripealinn on mitme aasta pikkune teekond: konkursil tiitli pälvinud linn alustab programmi elluviimist kohe pärast korraldusõiguse võitmist. Tiitliaasta on seega vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti-, ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgpunkt.

Tiitliaasta avapidustused 2017. aastast, mil Euroopa kultuuripealinn oli Aarhus Taanist

KES JA KUIDAS ANNAB EUROOPA KULTUURIPEALINNA KORRALDUSÕIGUSE?

Kultuuripealinna valimine toimub kahes etapis: eelvalik ning lõplik valik.

2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku eelvoor lõppes 2018. aasta 22.-23. oktoobril Tallinnas, kui kandideerivate linnade 10-liikmelised esitlusmeeskonnad kaitsevad taotlusi 12 sõltumatu žüriiliikme ees.
Parimate taotlustega linnad kutsutakse lõppvooru. 2019. aasta 26.-27. augustil külastab tiitlile kandideerivaid linnu rahvusvaheline žürii ja 28. augustil kaitsevad esitlusmeeskonnad täiendatud lõppvooru taotlusi.

Linnade taotluste hindamisel lähtub žürii kuuest võrdsest kategooriast:

panustamine pikaajalisse strateegiasse;
Euroopa mõõde;
kultuuriline ja kunstiline sisu;
teostamisvõime;
kaasamine;
korraldamine.

Loe konkursist lähemalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.

EUROOPA KULTUURIPEALINNAD 1985-2024

2024 - ? (Eesti, Austria)
2023 - Veszprém (Ungari)
2022 - Kaunas (Leedu), Esch-sur-Alzette (Luksemburg)
2021 - Timisoara (Rumeenia), Elefsina (Kreeka), Novi Sad (Serbia)
2020 - Rijeka (Horvaatia), Galway (Iirimaa)
2019 - Matera (Itaalia), Plovdiv (Bulgaaria)
2018 - Leuuwarden (Holland), Valletta (Malta)
2017 - Aarhus (Taani), Paphos (Küpros)
2016 - San Sebastian (Hispaania), Wroclaw (Poola)
2015 - Mons (Belgia), Plzen (Tšehhi)
2014 - Riia (Läti), Umea (Rootsi)
2013 - Marseille (Prantsusmaa), Kosice (Slovakkia)
2012 - Guimaraes (Portugal), Maribor (Sloveenia)
2011 - Turu (Soome), Tallinn (Eesti)
2010 - Essen (Saksamaa), Istanbul (Türgi), Pecs (Ungari)
2009 - Vilnius (Leedu), Linz (Austria)
2008 - Liverpool (Suurbritannia), Stavanger (Norra)
2007 - Sibiu (Rumeenia), Luxembourg (Luksemburg)
2006 - Patras (Kreeka)
2005 - Cork (Iirimaa)
2004 - Genoa (Itaalia), Lille (Prantsusmaa)
2003 - Graz (Austria)
2002 - Brügge (Belgia), Salamanca (Hispaania)
2001 - Rotterdam (Holland), Porto (Portugal)
2000 - Avignon (Prantsusmaa), Bergen (Norra), Bologna (Itaalia), Brüssel (Belgia), Helsingi (Soome), Krakow (Poola), Praha (Tšehhi), Reykjavik (Island), Santiago de Compostela (Hispaania)
1999 - Weimar (Saksamaa)
1998 - Stockholm (Rootsi)
1997 - Thessaloniki (Kreeka)
1996 - Kopenhaagen (Taani)
1995 - Luxembourg (Luksemburg)
1994 - Lissabon (Portugal)
1993 - Antwerpen (Belgia)
1992 - Madrid (Hispaania)
1991 - Dublin (Iirimaa)
1990 - Glasgow (Suurbritannia)
1989 - Pariis (Prantsusmaa)
1988 - Berliin (Ida- ja Lääne-Saksamaa)
1987 - Amsterdam (Holland)
1986 - Firenze (Itaalia)
1985 - Ateena (Kreeka)