EUROOPA KULTUURIPEALINN ON ÜKS EUROOPA TÄHTSAMAID KULTUURIPROJEKTE

  • Alates 1985. aastast on Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud paljud olulised Euroopa linnad.

  • Igal aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kaks linna Euroopa eri riikidest.

  • Euroopa kultuuripealinnade konkursi sihiks on innustada Euroopa linnu ja piirkondi kultuurist kantud arengule. Tähelepanu all on kultuur kõige laiemas mõttes, nii professionaalsel kui kogukondlikul tasandil.

  • Euroopa kultuuripealinna eesmärkideks on:

      • suurendada linnade kultuurielu haaret, mitmekesisust ja rahvusvahelist koostööd;

          • muuta kultuur kättesaadavamaks ja edendada selles osalemist;

              • toetada kultuuriloojaid ja julgustada ühist tegevust eri valdkondade vahel;

                  • parandada kultuuri abil linnade rahvusvahelist nähtavust.

                  • Euroopa kultuuripealinna tiitli taotlemiseks peavad linnad koostama põhjaliku taotluse ehk kandidatuuriraamatu. Ligi 100-leheküljeline (eelvoorus 60-leheküljeline) taotlus koosneb omanäolisest ja mõjuvast kunstilisest kontseptsioonist ning ideedest, kuidas seda sündmuste ja projektide kaudu ellu viia.

                  • Lisaks tuleb esitleda võimaliku kultuuripealinna juhtimis- ja turundusstrateegiaid ning tõendada majanduslikku ja korralduslikku suutlikkust.

                  • Kultuuripealinn on mitme aasta pikkune teekond: konkursil tiitli pälvinud linn alustab programmi elluviimist kohe pärast korraldusõiguse võitmist. Tiitliaasta on seega vähemalt neli aastat kasvanud kultuuri-, kunsti-, ja haridusprogrammi ning turundustegevuste kõrgpunkt.
                  Tiitliaasta avapidustused 2017. aastast, mil Euroopa kultuuripealinn oli Aarhus Taanist

                  KES JA KUIDAS ANNAB EUROOPA KULTUURIPEALINNA KORRALDUSÕIGUSE?

                  Kultuuripealinna valimine toimub kahes etapis: eelvalik ning lõplik valik.
                  • 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna valiku eelvoor lõppes 2018. aasta 22.-23. oktoobril Tallinnas, kui kandideerivate linnade 10-liikmelised esitlusmeeskonnad kaitsevad taotlusi 12 sõltumatu žüriiliikme ees.
                  • Parimate taotlustega linnad kutsutakse lõppvooru. 2019. aasta 26.-27. augustil külastab tiitlile kandideerivaid linnu rahvusvaheline žürii ja 28. augustil kaitsevad esitlusmeeskonnad täiendatud lõppvooru taotlusi.

                  Linnade taotluste hindamisel lähtub žürii kuuest võrdsest kategooriast:
                  • panustamine pikaajalisse strateegiasse;
                  • Euroopa mõõde;
                  • kultuuriline ja kunstiline sisu;
                  • teostamisvõime;
                  • kaasamine;
                  • korraldamine.
                  Loe konkursist lähemalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt.


                  EUROOPA KULTUURIPEALINNAD 1985-2024

                  • 2024 - Tartu (Eesti), Bad Ischl-Salzkammergut (Austria), Bodø (Norra)
                  • 2023 - Veszprém (Ungari)
                  • 2022 - Kaunas (Leedu), Esch-sur-Alzette (Luksemburg)
                  • 2021 - Timisoara (Rumeenia), Elefsina (Kreeka), Novi Sad (Serbia)
                  • 2020 - Rijeka (Horvaatia), Galway (Iirimaa)
                  • 2019 - Matera (Itaalia), Plovdiv (Bulgaaria)
                  • 2018 - Leuuwarden (Holland), Valletta (Malta)
                  • 2017 - Aarhus (Taani), Paphos (Küpros)
                  • 2016 - San Sebastian (Hispaania), Wroclaw (Poola)
                  • 2015 - Mons (Belgia), Plzen (Tšehhi)
                  • 2014 - Riia (Läti), Umea (Rootsi)
                  • 2013 - Marseille (Prantsusmaa), Kosice (Slovakkia)
                  • 2012 - Guimaraes (Portugal), Maribor (Sloveenia)
                  • 2011 - Turu (Soome), Tallinn (Eesti)
                  • 2010 - Essen (Saksamaa), Istanbul (Türgi), Pecs (Ungari)
                  • 2009 - Vilnius (Leedu), Linz (Austria)
                  • 2008 - Liverpool (Suurbritannia), Stavanger (Norra)
                  • 2007 - Sibiu (Rumeenia), Luxembourg (Luksemburg)
                  • 2006 - Patras (Kreeka)
                  • 2005 - Cork (Iirimaa)
                  • 2004 - Genoa (Itaalia), Lille (Prantsusmaa)
                  • 2003 - Graz (Austria)
                  • 2002 - Brügge (Belgia), Salamanca (Hispaania)
                  • 2001 - Rotterdam (Holland), Porto (Portugal)
                  • 2000 - Avignon (Prantsusmaa), Bergen (Norra), Bologna (Itaalia), Brüssel (Belgia), Helsingi (Soome), Krakow (Poola), Praha (Tšehhi), Reykjavik (Island), Santiago de Compostela (Hispaania)
                  • 1999 - Weimar (Saksamaa)
                  • 1998 - Stockholm (Rootsi)
                  • 1997 - Thessaloniki (Kreeka)
                  • 1996 - Kopenhaagen (Taani)
                  • 1995 - Luxembourg (Luksemburg)
                  • 1994 - Lissabon (Portugal)
                  • 1993 - Antwerpen (Belgia)
                  • 1992 - Madrid (Hispaania)
                  • 1991 - Dublin (Iirimaa)
                  • 1990 - Glasgow (Suurbritannia)
                  • 1989 - Pariis (Prantsusmaa)
                  • 1988 - Berliin (Ida- ja Lääne-Saksamaa)
                  • 1987 - Amsterdam (Holland)
                  • 1986 - Firenze (Itaalia)
                  • 1985 - Ateena (Kreeka)