Tartu tutvus Euroopa kultuuripealinnade avasündmuste korraldamisega

Atlandi ookeani ääres asuv Galway on Iirimaa suuruselt kuues linn, kiirelt arenev kultuuri-, turismi- ja IT-keskus. Galway kui Euroopa kultuuripealinnaga tutvusid 7.-9. veebruaril Tartu linnapea Urmas Klaas, abilinnapea Mihkel Lees ning SA Tartu 2024 juhatuse liige ja programmikoordinaator Erni Kask.

Urmas Klaasi sõnul jälgis Tartu 2024 delegatsioon tähelepanelikult, kuidas Galway 2020 meeskond oli ette valmistanud nii linna kui terve Lääne-Iirimaa eripärade tutvustamist väliskülalistele. “Kõik see, mida nägime ja kogesime, aitab meil paremini valmistuda Tartu ja Lõuna-Eesti ühise kultuuripealinna avamiseks, mis toimub juba 48 kuu pärast,” rõhutas linnapea.

Vilde ja Wilde tänavuse Euroopa kultuuripealinna südames

Tartus tuntakse Galwayd eelkõige Eduard Vilde ja Oscar Wilde’i kaksikkuju poolest. Selle originaal asub Vallikraavi tänava alguses, kuid kuju koopia kinkisid tartlased 2004. aastal Eesti Euroopa liitu astumise puhul just Galway linnale, kust pärines Wilde’i suguvõsa. Kaksikkuju koopia asub tänavuse Euroopa kultuuripealinna südames, väga käidavas kohas. Tartu 2024 raames on kavas tähistada ka 20 aasta möödumist Eesti liitumisest ELiga.

Tartu abilinnapea Mihkel Lees tõstis esile Galways ja selle ümber silma paistnud laia kaasatust. “Kõige meeldejäävam oli regionaalne avasündmus Athenry linnakeses, mis oli paljuski sealsete inimeste poolt korraldatud. Tajusime tugevat kogukonnatunnet – kohalikud lauljad, luuletajad, muusikud olid töötanud nädalaid, et pisike linnake Euroopa kontekstis silma paistaks.”

Galways kogeti nii iiri külalislahkust kui tormi Ciara

Laupäeva õhtuks Galway randa kavandatud avapidustuste põhisündmusele oodati üle 30 tuhande pealtvaataja, kuid see tuli viimasel hetkel ära jätta, sest Atlandi ookeanilt Euroopasse jõudnud torm Ciara muutis vabaõhuürituse läbiviimise liiga ohtlikuks. Nii kujuneski tiitliaasta emotsionaalseks avasündmusteks eelneval õhtul Athenrys toimunu. Olulised väliskülalised said siiski osa ka siseruumides peetud avakõnedest ja vastuvõtust.

SA Tartu 2024 juhatuse liige ja programmikoordinaator Erni Kask meenutas, et õpetlik oli näha Galway korraldustoimkonna reaktsiooni ekstreemsetele ilmastikuoludele, ent kõrva taha pandi ka argisemaid asju. “Väliskülalistele võimalikult hea külastuskogemuse pakkumisse olid kaasatud nii kohalikku värvikat folkloori ja omapärast ajalugu tundvad giidid, samuti maailmakuulsad iiri pubid,” kirjeldas Kask. 

“Külalistele pakuti kohalikke toite nagu kalaroad, lihahautised või iiri puder. Meie peame samamoodi läbi mõtlema, kuidas võõrustada ja millega kostitada Tartu ja Lõuna-Eesti külalisi, et olla meeldejäävalt omapärased ja kasvatada oma mainet muuhulgas ka teenindus- ning toidukultuuri kaudu,” rõhutas Tartu 2024 programmikoordinaator.

Rijeka rahvusvahelised pidustused haarasid terve linna

Veebruari alguses kuulutati Euroopa kultuuripealinna aasta alanuks Aadria mere äärses suures sadamalinnas Rijekas. Nagu Eesti 2017. aastal, on tänavu Euroopa Liidu eesistujaks Horvaatia. Värskes kultuuripealinnas osati seda asjaolu ära kasutada ning avapidustustele saabusid teiste seas 12 Euroopa riigi kultuuriministrid.

Tartu 2024 teabejuhi Kalle Paasi sõnul oli Rijeka 2020 avaprogramm hästi üles ehitatud ja pakkus midagi kõigile. “Õhtune osa oli jagatud kolmeks. Esiteks toimus linna suurimas teatris inglise- ja horvaatiakeelne kontsertaktus olulisematele sise- ja välisriikliklikele külalistele. Õhtul kell 19 algas Rijeka sadama akvatooriumis horvaatiakeelne vaatemäng Rijeka linna rahvusvahelisest ajaloost, seda jälgis 20 000 pealtvaatajat,” loetles Paas. “Seejärel jätkus pidu erinevate kontsertide ja vaatemängudega linnatänavatel, majades ja isegi maa all, tunnelites.”

Lärmi ja värvi tõi südalinna samal ajal toimunud Rijeka karneval. “Euroopa kultuuripealinna avamine põimiti kokku kohalike karnevalitraditsioonidega, mis viis selleni, et tänavatel marssisid sajad hiigelsuuri kellasid kõlistanud ja sarvilisi maske kandnud mehed ning naised,” kirjeldas Paas.

Rijeka 2020 avasündmusi külastasid lisaks Tartu 2024 teabejuhile Kalle Paasile regionaalne koordinaator Annela Laaneots ning Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Marleen Viidul.

Paasi sõnul on Tartul ja Lõuna-Eestil Rijekast palju kasulikku õppida. “Linn oli sündmustest tulvil juba avapäeva hommikul. Ringi käies võis kogeda üllatusesinemisi, tantsuteatrit, lasteetendusi… Tundus, et kõik Rijeka südalinna platsid ja ristteed olid programmiga kaetud,” meenutas Paas, lisades: “Erinevalt Galwayst ei kogenud me Rijekas aga tugevat regionaalset kaasatust, mis kindlasti on üks meie südameasi.”

Kui tähtis on tiitliaasta avamine?

Tartu 2024 programmikoordinaatori Erni Kase sõnul on Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta avamine väga kaalukas ettevõtmine nii suure osalejaskonna kui meediatähelepanu poolest.

“Väga eduka Euroopa kultuuripealinna Leeuwardeni kolleegid on Tartus kogemusi jagades selgelt rõhutanud avapidustuste tähtsust,” meenutas Kask. “Õigesti tehes annavad need sündmused paljusid inimesi kaasates suurt hoogu tervele aastale. Kui avasündmustel napib aga hoogu, tuleb neile järgneval kuudel näha tähelepanu pälvimiseks topeltvaeva.”

Erni Kase selgitusel toimuvad Euroopa kultuuripealinnade avapidustused tavapäraselt mitte aastavahetusel, vaid uue aasta jaanuaris-veebruaris. “Millal täpselt ja millistes Lõuna-Eesti paikades toimuvad lisaks Tartule Tartu 2024 avasündmused, on veel vara öelda. Põhimõtteliste valikute tegemiseks ongi vaja koguda eelnevate ja praeguste linnade kogemusi,” selgitas Kask. “Kindel on aga see, et nelja aasta pärast ootame Tartusse ja Lõuna-Eestisse kümneid tuhandeid külalisi tervest Eestist ja Euroopast.”

Eesti kliimat arvestades vaadatakse eriti tähelepanelikult põhjapoolsete Euroopa kultuuripealinnade poole. Kui Tartu sõpruslinn Turu kuulutas avatuks oma programmi, toimus avatseremoonia 2011. aasta 15. jaanuaril ning paarikümnekraadisest pakasest hoolimata osales sündmustel 80 000 inimest. “Ilma me muuta ei saa, aga kõik muu on küll meie endi kätes,” sõnastas Erni Kask Tartu 2024 sihi.